Koduostjad oskavad eatut kinnisvara väärtustada

Ajalooline vineeri- ja mööblikombinaat Lutheri kvartalis rõhutab hoone ajalugu, alles on jäetud nii neljameetrised laed kui ka originaalseinad. Foto: Toomas Huik

Viimase kahekümne aasta jooksul oleme loonud ajalugu tulevastele põlvedele. Kas oleme teinud seda oskuslikult ja milline väärtus on nüüdisaja uusehitistel näiteks saja aasta pärast?

Vaadates ajaloolisi hooneid koduotsija pilguga on selge, et kõige kallimad on Tallinna vanalinna korterid ja majad, mis samas säilitavad ka kõige kindlameelsemalt oma väärtust.

Põhjust pole vaja kaugelt otsida – tegu on ju piiratud ja väärtustatud ressursiga, mida juurde ei teki, pigemini jääb vähemaks ning turg sellistele objektidele on Eestist laiem.

Väärikat väärtustatakse

Et aga enamikule koduotsijatele jääb vanalinn kalliks või pole neile meeltmööda sealse elukorraldusega kaasnevad ebamugavused, vaatame asja laiemalt. Kui suure erinevuse ruutmeetri hinnalipikusse toob uus ja omapärane või kvaliteetselt taastatud vana hoone võrreldes tavalisema «tarbehoonega»?

Tallinnast rääkides demonstreerivad hinnavahet ilmekalt kolm lähestikku asuvat objekti. Tervikliku planeeringu ja väärtarhitektuuriga Rotermanni kvartali korterite selle aasta keskmine ruutmeetri müügihind on olnud 2470 eurot. Pool kilomeetrit eemal asuvas omapärases Lootsi 3a hoones jääb korterite ruutmeetrihind 2000 euro kanti ning eelmistest omakorda mõnesaja meetri kaugusele jäävas Jõe tn 5/7 hoones on ruutmeeter 1760 eurot.

Lutheri vana ja uus nägu

Veelgi selgema ja praeguses linnapildis huvitavama näite võib tuua Tallinna kesklinna ääremail asuvast Lutheri kvartalist, kus ajalooline vineeritehas on saanud korterelamu näol uue kuue.

Maja on suurejooneliselt renoveeritud – taastatud on algupärased avarad trepikojad, kõrged laed ja aknad, kivitrepid ja sepistatud käsipuud ning rõhutamaks hoone ajalugu, on sisekujunduses kasutatud ka vineerelemente. Väärikust lisab seegi, et korteritel on neljameetrised laed ja meetripaksused seinad.

Lutheri kvartali muudab eriliseks see, et algupärase 1912. aastal ehitatud hoone jätkuks on ehitatud tänapäevane uusehitis. Tegemist on viisaka ja üldisesse ansamblisse sobiva ehitisega, mis vastab täielikult tänapäevastele ehitustavadele.

Ostjad valmis maksma

Niisiis, uusehitis ja renoveeritud vana maja. Kumb on hinnalisem? Vastus on lihtne: uues osas saab korteri ruutmeetrihinnaga 1300 eurot, kuid renoveeritud osas on ostjad valmis maksma 1640 eurot ja rohkemgi.

Tundub, et tihti on meie põlvkonnale aastasadade tagant pärandatud kodud juba praegu rohkem väärt kui need, mida loome päranduseks oma lastele ja lastelastele.

Uue Eesti Vabariigi aegne kinnisvaraturg on oma lühikese eluea jooksul läbi elanud üsnagi äärmuslikke perioode. Nüüd jääb üle vaid küsida – kas ja millal tuleb aeg, mil praegustel uusehitiste püstitajatel on majanduslikult kasulik hakata looma arhitektuuri, mis paistab silma ning on hinnas ka aastasadade pärast? Millal tõuseb au sisse tulevikuväärtuse loomine, mitte pelgalt ruutmeetrite müümine?

Võttes arvesse üleilmseid trende, usun, et Eestis on uue kodu ostja juba praegu üha enam valmis ja võimeline maksma kõrgemat hinda silmapaistva, eristuva ja jätkusuutliku kinnisvara eest.