Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis hakkab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumisel arvestama sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna majanduslikke võimalusi.
Vee hind sõltub edaspidi pere maksejõust
21. märts 2009, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt ei või ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ületada nelja protsenti ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas, kirjutas
.
Kriteerium on maailmapanga poolt pakutud vahemiku - kolm kuni viis protsenti - keskmine.
«Praegu on veeteenuse hinnad valdavalt tasemel, mis moodustab leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust keskmiselt 1,5 protsenti,» ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Kroon lisas, et sotsiaal-majandusliku kriteeriumi arvestamine on oluline reoveekogumisalade määramisel, kuna tulenevalt karmimatest keskkonnakaitselistest nõuetest on investeeringute vajadused reovee puhastamiseks ja kokku kogumiseks reoveekogumisalal suuremad kui väljapool reoveekogumisala, mis omakorda hakkab mõjutama veehinda.
Kui sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ei saa reoveekogumisalale rakendada, siis kinnitatakse need vähendatud kujul.
Kui ala moodustamine on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, siis lähtutakse veeseaduse sättest, et kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reostuskoorumusega rohkem kui 2000 inimekvivalenti kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.
Reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalenti reoveekogumisaladel võib kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid või omapuhasteid. Heitvett võib nõuetekohaselt immutada pinnasesse, kui see on eelnevalt vähemalt bioloogiliselt puhastatud.
Lisaks kiitis valitsus heaks põhimõtted, mis loovad ühtsed tingimused reoveekogumisalade määramiseks.
Seni kehtinud keskkonnaministri määrus ei täitnud oma tegelikku eesmärki Eesti jaoks iseloomuliku hajaasustuse tõttu, seega kehtestatakse uue määrusega Eesti tingimusi arvestades reoveekogumisalade moodustamiseks paremini rakendatavad kriteeriumid.
«Reoveekogumisalade kriteeriumite alusel on võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad, kuhu on vaja rajada ühiskanalisatsiooni torustikud või kus tuleb rakendada muid alternatiivseid abinõusid reovee puhastamiseks, et kaitsta keskkonda võimaliku reostuse eest,» ütles Kroon.
Eelnõu kohaselt võib reoveekogumisala moodustada rohkem kui 50 elanikuga asulatele arvestusega, et reoveekogumisala minimaalne suurus on viis hektarit. Nii välditakse reoveekogumisalade moodustamist vaid ühe eramu või korterelamu baasil.
Reoveekogumisala moodustamisel tuleb edaspidi arvestada ka reostuskoormust hektari kohta.