Riigikontroll: nõukogu lasi interneti sihtasutuse juhatuse probleemidel kesta aastaid

Riigikontrolör Mihkel Oviir. Foto: Peeter Langovits

Probleemid interneti sihtasutuse juhatuse ümber ei tekkinud üleöö ja riigi esindajad sihtasutuse nõukogus lasid sellisel olukorral kesta mitu aastat, tõdeb riigikontrolör Mihkel Oviir vastuseks riigikogu liikme Olga Sõtniku kirjalikule küsimusele.

Riigikontrolöri hinnangul peaks riigikogu nõukogu ülesanded ja tegevuse täpsustama, et ei tekiks olukorda, et juhatuse tegevusega ei olda küll rahul, aga sellele vaatamata ei muutu midagi.

«Avalikkus on kahjuks pikka aega näinud Eesti Interneti Sihtasutusega seoses pingestatud ja käärivat õhustikku, nõukogu ja juhatuse vahelist usaldamatust. Lisaks aeti väga sassi ka suhted Eesti internetiüldsuse osapooltega,» tõdes Oviir.  

Oviir märgib, et peab tegema järelduse, et viie aasta taguse ajaga ei ole väga olulisi muutusi riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete vastutavuse ja järelevalve vallas toimunud.

Sihtasutuse kulude otstarbekuse küsimusele vastates tõdes Oviir, et nõukogu koosolekute protokollides on nõukogu alates teisest koosolekust juhatusele pidevalt teinud eelarve ja kuludega seotud etteheiteid. «Peaaegu igal koosolekul nuriseb nõukogu, et üht või teist aruannet pole, eelarvet pole, materjalid on ebaselged. Asjad venivad, selgitused venivad, juhatus ei pea nõukogu antud tähtaegadest kinni. Nõukogu tahab, et juhatus kooskõlastaks inimeste värbamise, kuid juhatus ei pea sellest kinni,» toob Oviir näiteid.

Oviir tsiteerib vastuses ka nõukogu protokollidest nõukogu liikmete seisukohti: « Eelarve on üles ehitatud laristamise peale. Eelarve on üles ehitatud selle mõtte peale, et hunnik pappi on kätte antud selleks, et seda laiali jagada». «Kas meil ei oleks targem teha niimoodi, et mitte kogu aeg maksta ja teha mis pähe tuleb, vaid planeerida, mida on vaja teha,» kõlab protokollist ühe nõukogu liikme küsimus juhatusele.

Oviir tõdeb oma vastuses, et riigikontroll ei jõua paratamatult iga ettevõtte juurde, et maksumaksja raha kasutamist kontrollida.

«Lahendust näen ma ikkagi nõukogu liikmete tegevuse täpsustamises ja parandamises. Nemad peavad jälgima, et sihtasutus täidaks talle pandud eesmärke maksumaksja rahaga normaalsel viisil ümber käies,» märgib Oviir.

«Ma loodan, et riigikogu asub arutama nõukogude tegevuse täpsustamist ja tulemus formuleerub ka seaduses,» lisab ta.