/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/13/1317702t1h7b12.jpg)
Kommenteerides Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso kolmapäevast avaldust, märkis peaminister Andrus Ansip, et Euroopa suurem föderaliseerumine, mis tagab korras riigirahandused, oleks Eesti huvides.
Ansip: Euroopa suurem föderaliseerumine oleks Eesti huvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme selles kriisis aru saanud, et tihedam poliitiline koostöö tagab meile ka stabiilse Euroopa. Eesti jaoks tähendab tihedam koostöö seda, et ka teised Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, kes praegu ei järgi neid riigirahanduse korraldamise põhimõtteid, mida meie oleme järginud juba viimased 20 aastat, peavad hakkama ka sedasama tegema,» kommenteeris Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
«Kindlasti selline föderaliseerumine on Eesti huvides. Kõik peavad oma riigi rahanduse korras hoidma, kõik teavad kehtestatud reegleid. /.../ Sellise rahvusriikide õiguste piiramisega oleme meie kindlasti nõus,» lausus peaminister.
Olemuslikult ei ole EL peaministri hinnangul viimastel aastatel oluliselt muutunud. «Need on olnud suhtelised pisikesed muudatused, mis on tehtud. Need on küll äärmiselt olulised muudatuste taotlused olnud, aga sisuliselt oleme me siiski alla kriipsutanud seda, et varem kokkulepitust tuleb kinni pidada ehk kui sõna on antud, tuleb ka võetud kohustusi täita.»
«See on viimase kahe aasta lepingute põhisisu,» lisas ta.
Ansipi sõnul on ELis palju riikidevahelise tihendatud koostöö näiteid ning mõningad regulatsioonid ja lepingud on puudutamas ainult kitsamat euroala ja mitte ELi tervikuna.
«Minu jaoks on see loomulik, et kõik need lepped, mis ei hõlma praegu EL-i tervikuna, näiteks Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), et need peavad varem või hiljem muutuma ELi õiguse osaks.»
«Selleks, et kõik seni kokkulepitud riikide vahelised lepped ja euroala puudutavad lepped saaksid EL-i õiguse osaks, läheb vaja ka kehtiva Lissaboni lepingu muutmist,» selgitas Ansip.
Küsimus, kas need lepped on nii kaalukad, et Eestil oleks vaja referendumil uuesti rahva arvamust küsida, see on peaministri sõnul diskussiooni objekt.
«Minu hinnangul juba toimivate lepingute ELi alusleppesse kirjutamine väga pöördelisi muutusi Eesti jaoks ei too.»
Barroso ütles kolmapäeval, et EL peab majanduslikust ja poliitilisest kriisist väljumiseks arenema «rahvusriikide föderatsiooniks». Ta lisas, et föderatsiooni loomine nõuaks ELi liikmesriikidelt «lõpuks uut lepet».