Mis tooks Eesti töötajad Soomest tagasi?

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kalevipojad"
"Kalevipojad" Foto: Ken Juks

Umbes pooled 2000. aastatel Eestist Soome paremat elu otsima läinud inimesed tegid seda sissetulekuga seotud põhjustel, selgub TÜ inimgeograafia doktorandi Kristi Anniste uuringust. Tagasi tooks inimesed hea töö ja korralik palk, mis võimaldaks hea majandusliku toimetulemise.

Anniste uuring näitas, et tööpuuduse tõttu on viimase 20 aasta jooksul soome läinud vaid 7 protsenti väljarändajatest ja et Eestis oli lahkunud inimestest kolmveerandil töökoht olemas. Kõige enam on Soome tööle läinud klienditeenindajaid.

Suurem osa Soome kolinud inimestest leidis kolme kuu jooksul töökoha ja enamasti leiti töö sugulaste või tuttavate kaudu. Kolmandik väljarändajatest töötas oma esimeses töökohas oskustöölisena ja neljandik lihttöölisena. Ligi kolmandik tegid tööd, mis oleks eeldanud madalamat kvalifikatsiooni. Kõige sagedamini leppisid oma kvalifikatsioonist madalama ametiga kõrgharidusega väljarändajad. 91 protsenti Soome kolinutest on oma tööga rahul.

Uuringust tuli välja, et ligi pooled inimesed ei kavatse enam Eestisse tagasi tulla, kuid paljud vastajad tunnistasid, et kui Eestis oleks neil rohkem väljakutseid ja huvitav töö, siis kaaluksid nad tagasitulemist.

Mida kauem inimesed välismaal töötavad, seda vähem tahavad nad tagasi tulla. Kui taasiseseisvumise ajal oli Eesti kogukond Soomes vaat et olematu (ca 1000 inimest), siis 2011. aastaks elas Soomes püsivalt ja ametlikult ligi 30 000 Eesti inimest.

Anniste küsis inimeste käest, mida peaks Eesti riik tegema, et nad tuleksid tagasi. Vastused olid sellised:

  • Kindlustada kõik inimesed elamispinna ja tööga, mille eest makstakse korralikku töötasu
  • Õige riigi loomine, kõikide ühiskonnakihtide inimeste eest hoolitsemine
  • Võiks olla lihtsam arendada ettevõtlust ja maksud võiksid olla tagasitulnutele ettevõtte alustamisel madalamad olla
  • Töötasud selliseks, et ka miinimumtöötasu saavad inimesed suudaksid toime tulla
  • Suhtlemist, klienditeenindust ja suhtumist töötajatesse tuleb oluliselt parandada
  • Sotsiaalse kindlustatuse tagamine, rahulikum elu – liikluskultuuri parandamine, julgeoleku tagamine
  • Kui inimene tahab, küll tuleb tagasi, riigil pole vaja samme astuda
  • Inimestega peaks senisest rohkem arvestama, rohkem ausust ja väiksemat kihistumist

Lugu ilmus ajakirjas «Liidrite lood».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles