/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/13/1317500t1h4c22.jpg)
Rootsist juhitava Nordea pangakontserni juhi Christian Clauseni hinnangul kiirustatakse Euroopas pangandusliidu loomisega praegu liiga palju.
Nordea kontserni juht: pangandusliiduga kiirustatakse liialt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Clausen ütles Soome rahvusringhäälingule täna antud intervjuus, et riigid peavad olema omavahel solidaarsed. Kui see ei õnnestu, ei lähe solidaarsusega ka pangad kaasa.
Euroopa Komisjoni ettepanek pangandusjärelevalve koondamisest Euroopa Keskpanga (EKP) kätte on Clauseni hinnangul samm õiges suunas, kuid ta kahtleb poliitikute võimes pangandusliit teoks teha. «See peab tulema käsikäes majanduspoliitilise liiduga,» märkis ta.
Clausen rääkis, et pankade tegevuse üldiseid mängureegleid ja kriisijuhtimismehhanisme alles töötatakse välja, kuid ilma nendeta ei ole võimalik ühine järelevalve. Seetõttu kiirustatakse tema hinnangul pangandusliidu loomisega praegu liialt.
Pole selge, kuidas Euroopa tulevaste panganduskriiside rahastamist lõpuks korraldatakse, lausus Clausen. Kuid oma asju korras hoidnud Nordea ei soovi hakata maksjaks, lisas ta. «Seda ei juhtu, kui pangandusliit ehitatakse üles õigesti. Nordea ei saa maksta nõrkade riikide või pankade arveid.»
Nordea tegutseb nii euroalast väljaspool kui ka euroalas, panga peakontor on Stockholmis. Seetõttu on Clauseni sõnul kontserni Soome üksus, millel on Soome pangalitsents, kindlasti pangandusliidu osaline. Eestis tegutseb Nordea Soome üksuse filiaal.
Euroala kriisi lõpetamiseks ei piisa üksnes pangandusliidust, ütles Clausen. «See võib olla osaline lahendus. Terviklahendus võib olla ainult see, et turud veenduvad selles, et riigid toetavad üksteist. See tähendab majanduspoliitika ühendamist ja teiste aitamist.»
Euroopa Komisjon esitas eile eelnõu, millega soovib oma ettepanekus EKP juhitavat ühist pangandusjärelevalvet, mis hõlmaks kõiki euroala panku. Ettepanekute kohaselt hakkaks EKP vastutama krediidiasutustele tegevuslubade andmise, kapitalinõuete ning finantsvõimendust ja likviidsust käsitlevate nõuete täitmise tagamise, aga ka finantskonglomeraatide järelevalve teostamise eest.
Rahvuslikele keskpankadele peaks komisjoni esitatud eelnõu järgi jääma pankade igapäevane järelevalve. Ettepaneku järgi peaks pangandusjärelevalve alustama tööd juba tänavu jaanuaris.
EKP-l oleks õigus varakult sekkuda ja nõuda pankadelt parandusmeetmete võtmist juhul, kui pank rikub regulatiivseid kapitalinõudeid või on olemas oht, et ta seda teeb. EKP-l oleks lõplik vastutus kõigi euroala pankade finantsstabiilsusega seotud konkreetsete järelevalveülesannete eest. Eelnõu järgi võiks EKP reegleid rikkuva panga tegevusloast ilma jätta või määrata sellele trahvi, mille suurus võib ulatuda kuni 10 protsendini käibest.
Komisjon kutsus liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnevat ELi nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tänavu aasta lõpuks vastu võtma lisaks ka pangandusliidu ülejäänud kolm komponenti: ühtsed kapitalieeskirjad, ühtsed hoiuste kaitsmise süsteemi ning pankade maksevõime taastamise ja pangakriiside lahendamise raamistiku.