Ka keskkütet tuleb hooldada

Külma radiaatori põhjuseks võib olla keskküttesüsteemi sattunud õhk. Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Keskküttesüsteemide paigaldamise ja hooldusega tegeleva osaühingu Hilaris juhataja Robert Jaani ütles, et tavaliselt kutsutakse spetsialist siis, kui midagi on korrast ära, kuid on ka hoolikaid omanikke, kes varakult oma küttesüsteemi talvise korrasoleku pärast muretsevad. Viimastel on siis ka probleeme vähem.

Küttesüsteemi rike annab endast tavaliselt märku siis, kui väljas külmaks läheb. Esimeste külmadega annavad ennast tunda nii katla- kui põleti- ja pumbarikked. Siis on ka Hilarise telefonid punased.

Kui omanik tunneb, et ise asjast üle ei käi, tasub lasta küttesüsteem aastas korra spetsialistil üle vaadata. Kõige suurem vaenlane on süsteemi sattunud õhk, mis tuleks välja lasta. Sel juhul ei taha mõni radiaator või põrandaküttering soojaks minna. Veel tasub omanikul vaadata, et süsteemis oleks vajalik rõhk ja ega mingit veidrat müra ei kosta.

Katla puhul on enamasti vajalik spetsialisti abi. Õlikatla puhul oleks mõistlik kord aastas kolle ära puhastada. Ka pihustid ja tüüsid tuleks igaks juhuks igal aastal välja vahetada. Kõik see aitab vähendada küttekulu. Gaasikatla puhul tuleb vaadata, et kusagilt ei lekiks, kuid hooldust ise teha ei tohi. Maakütte puhul tasub jälgida vedelike taset ja aeg-ajalt filtreid puhastada.

Paljud kortermajad teevad igal aastal keskküttesüsteemi läbipesu, mis on aga Jaani sõnul mõttetu. Kui süsteem on korralikult täidetud ja mudafilter puhastatud, siis peaks see töötama aastaid. Küll aga vajab kord aastas läbipesu tarbevee vaheti. Seda oleks mõistlik teha tegelikult kevadel või suvel.

Mis teha, kui mõni radiaator soojaks ei lähe? «Enamasti on tegu vanade süsteemidega, kus ühtedesse ja samadesse kohtadesse alati õhukotid tekivad. Siin aitab vaid täielik küttesüsteemi renoveerimine,» nendib Jaani.