On viimane aeg kontrollida küttesüsteeme

Tuleohutuse ekspert Jürgen Ermel märgib, et jälgida tuleks kindlasti ka seda, ega küttekolletes kuskil pragusid pole. Foto: Laura Oks

Päästeameti tuleohutuse talituse eksperdi Jürgen Ermeli sõnul ei pea enne kütteperioodi algust mitte ainult korstnat pühkima, vaid kogu küttesüsteem tuleb üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse aja, ega lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ole pragusid. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni.

Kui maja köetakse pea kogu aasta, tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Gaasikütteseadmeid tuleks kontrollida üks kord aastas. Eramajas tohib korstnat ise puhastada, kuid üks kord viie aasta jooksul tuleb kutsuda seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Ridaelamus ja korteris peab seda tööd tegema kutseline korstnapühkija, seda vähemalt kord aastas.

Päästeametniku kinnitusel on korstnapühkija kutsumiseks nüüd viimane aeg – järjekorrad nende ametimeeste juurde on pikad ning regulaarse kütmise ajal on korstnat pühkida juba hilja.

Igal aastal saab päästeamet ligi 200 väljakutset tahmapõlengutele. Tahm tekib, kui küttematerjal täielikult ära ei põle, liigne tahm ja pigi võivad lõõrides aga iseenesest süttida. Tahmapõleng on ohtlik isegi ümbritsevatele hoonetele, sest üldjuhul käib tahmapõlengu korral leek kõrgelt korstnast välja ning sädemed lenduvad kaugele.

Selleks et tahmapõlengut ei tekiks, tuleb küttekoldeid regulaarselt hooldada ja õigesti kütta.

Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjali (okaspuu, pinnud jmt), siis tuleks ka küttekeha tihedamini hooldada.

Kütmiseks ei sobi puitmaterjal, mis on värvitud, immutatud või muul viisil kemikaalidega töödeldud. Nimelt kipub siis kogu puidus olev keemia küttekolde seintele ladestuma ja hiljem on seda väga keeruline kätte saada. Sama kehtib ka olmeprahi põletamisel.

Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Õhk tuleb koldesse läbi sisemise koldeukse (tõmbeukse). Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada. Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, välisuks jääb lahti. Kui halud 10–20 minuti pärast intensiivselt põlevad, võib välisukse koomale lükata.

Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki pole näha ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Siibri võib sulgeda paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Soovitatav on jätta väike pilu, mitte siibrit täielikult sulgeda.

Restkolde puhul suletakse koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.

Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud. Külmade ilmade korral tuleb kütta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.