Euroopa Keskpanga võim üha kasvab

Saksa konstitutsioonikohus andis eile riigi parlamendile loa ratifitseerida Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) leping tingimuslikult. Saksamaa peab olema kindel, et riigi osalus ESMis piirdub 190 miljardi euroga, seisab kohtu otsuses. Foto: Reuters/ScanPix

Euroopa võlakriisiga võitlemisel muutub järjest mõjuvõimsamaks institutsiooniks Euroopa Keskpank, kelle järelevalve alla lähevad peagi ka kõik eurotsooni pangad.

Nädal aega tagasi teatas Euroopa Keskpank (EKP) kavatsusest osta piiramatus koguses võlakriisi käes vaevlevate riikide võlakirju. Ostmine on tingimuslik, mis tähendab, et võlakirjaostude eelduseks on kindlate eelarvepoliitika nõudmiste täitmine ja ilmselt ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaasamine ehk teisisõnu dikteerib tingimused EKP.

Eile esines europarlamendi ees Euroopa Nõukogu president José Manuel Barroso, kes esitles eurotsooni ühtse pangandusjärelevalve kava, mida hakkab juhtima Euroopa Keskpank.

Õigus trahvida

Et Euroopa Liit loob ühtse pangandusjärelevalve, oli teada ka varem, aga seni arvati, et järelevalveobjektideks saavad olema paar-kolmkümmend suuremat panka. Euroopa Keskpanga ettepaneku järgi hakkab keskpank alates 2014. aasta algusest tegema järelevalvet kõikide eurotsooni pankade üle, mida on kokku 6000.

Juba järgmise aasta jaanuarist lähevad keskse pangandusjärelevalve alla praegu välisabi saavate riikide pangad ja järgmise aasta juulist mõnikümmend Euroopa suurpanka. Muu hulgas hakkab keskpangal olema õigus reegleid rikkuvaid panku trahvida, aga ka panganduslitsents ära võtta ja anda.

Nii mõnedki riigid ei ole Euroopa Keskpanga nii suure võimuga rahul. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on varem öelnud, et 6000 panka hõlmav järelevalve on liiga töömahukas ja võib avada tee pealiskaudsusele, mida tuleks vältida. Saksamaa valitsus tervikuna on siiski ühtse pangandusregulatsiooni poolt.

Ühtset pangandusjärelevalvet on vaja eelkõige nõiaringi lõhkumiseks võlakirju emiteerinud riikide ja nende pangandussüsteemide vahel, sest riikide võlakirjade ostjateks on peamiselt nendesamade riikide pangad.

Eelkõige on mures Suurbritannia, kes küll ei ole eurotsooni liige, aga paljud Londonis paiknevad suurpangad tegutsevad eurotsoonis ja nende üle hakkab järelevalvet tegema Euroopa Keskpank. London on mures ka sellepärast, et Frankfurdis asuv EKP võib hakata õõnestama nende positsiooni Euroopa sisulise finantspealinnana, kirjutas Reuters.