Suurbritannia astub lahingusse Brüsseliga küsimuses, kes kontrollib Londonit kui finantskeskust – saareriik kavatseb seista vastu euroala pangandusliidu põhialustele järelevalve vallas.
Britid lähevad pangajärelevalve pärast Brüsseliga lahingusse
12. september 2012, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon avalikustas täna reformid tugevdamaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust (EBA), mis koordineerib ELi riiklike järelevalveasutuste tööd reeglite kehtestamise vallas.
Nimelt omandaks EBA edaspidi volitused lahendada vaidlusi, mis puudutavad kõiki ELi liikmesriike. See aga tähendaks, et Suurbritannial läheks üha raskemaks saada kokku hääli, millega blokeerida nende vastu suunatud otsuseid, kirjutab Financial Times.
Mis veelgi enam: komisjon jättis arvestamata brittide mure, et Euroopa Keskpank võib tehnilisi standardeid paika pannes hakata sõitma üle riikidest, mis asuvad väljaspool pangandusliitu.
Tegemist on ambitsioonika reformipaketiga, mis lükkab kõrvale riiklikud volitused ning annab Euroopa Keskpangale (EKP) aastaks 2014 vastutuse kõikide euroala pankade järelevalve eest – esimese sammuna täieliku pangandusliidu suunas.
Brüssel nimetab antud reformi «kaitsemehhanismiks» eurovälistele ELi liikmesriikidele.
Samas luuakse euroalas pangandusliit, mis oluliselt kallutab järelevalve võimukeset Euroopas – eemale suurimast finantskeskusest, milleks on London.
Briti rahandusminister George Osborne toetab küll euroala toestava pangandusliidu ideed, kuid nõuab konkreetsemaid kaitsemehhanisme ühisturule.
Lähtuvalt uutest reeglitest rakenduksid EBA otsused automaatselt, kui neid lihthäälteenamusega ei vaidlustataks.
Lihthäälteenamusse peaks olema kaasatud kolm «eurovälist» ja kolm euroala riiki. See tähendaks, et mistahes otsuse blokeerimiseks oleks vaja lausa 14 häält.
Ilmselt tabab komisjoni ettepankut ka mitmete teiste valitsuste kriitika. Saksamaa on juba pikemat aega EBA suhtes ebaleval seisukohal, hääletuskorra pärast on mures ka sellised eurovälised riigid nagu Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola.