/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/09/12/1315530t1hbaf4.jpg)
Advokaat ja Euroopa õiguse ekspert Carri Ginter märkis, et Saksa põhiseaduskohus kaitses riiki kohustuste suurenemise eest, Saksamaal on võrreldes Eestiga ka kindlam positsioon.
Ekspert: Saksa kohus kaitses riiki kohustuse suurenemise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ginter märkis, et võrreldes Eestiga on Saksamaa tugevamas olukorras, sest kiirmenetluse korral ESMi mahtu suurendades ei saa Eesti sellele vetot panna, sest meie hääleõigus on liiga väike. Saksmaal 27 ja meil vähem kui 0,2 protsenti.
«Oluliseks erinevuseks Saksamaa ja Eesti olukorra vahel on asjaolu, et tulenevalt oma kapitaliosalusest ei ole nn kiirmenetluse (emergency voting) korral võimalik otsuse vastuvõtmine ilma Saksamaata. Seetõttu on nende puhul võimalik ka riigisiseste lahenduste abil tagada, et vastavat otsust ilma parlamendi nõusolekuta kogu ESM-is vastu ei võeta,» ütles Ginter.
Ginter toonitas ka seda, et ESM immuniteetide võimalikku mõju riigikogu liikmete õigusele saada ESM kohta teavet, ei käsitletud meie parlamendis.
«Kohus pidas seejuures oluliseks hinnata konkreetselt ESM osas lubatud summa suurust ning leidis, et puudus alus otsustada justkui oleks konkreetne summa nii suur, et see muudaks parlamendi õiguse eelarve üle otsustamisel täiesti olematuks,» kommenteeris Ginter.
Ginter ütles, et kohtu nõude kohaselt peab Saksamaa selgelt sätestama, et ta ei soovi olla ESM-i lepinguga seotud juhul, kui peaks selguma, et Saksamaa poolt seatud eeltingimused ei kehti. Eelkõige ei või ilma parlamendi nõusolekuta suurendada kokkulepitud maksekohustusi.