/nginx/o/2012/09/12/1315360t1h4317.jpg)
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummu sõnul seisneb tänase Saksa konstitutsioonikohtu positiivse otsuse esimene vahetu mõju selles, et see kindlasti suurendab oluliselt usaldust euroala vastu ja kergendab riikide olukorda, kes peavad kulude rahastamiseks müüma võlakirju.
«Euroalal ei olnud siiani korralikku päästemehhanismi, mis oleks toiminud juhul kui mõni riik oleks sattunud suurtesse raskustesse,» selgitas Rumm BNSile. «Kui kaks aastat tagasi kriis puhkes, hakati jooksu pealt päästemehhanismi looma, selle tulemusena loodi Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF), mille puudused hakkasid kiiresti ilmnema.»
Rumm lisas, et möödunud aastal loodud Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) on võrreldes EFSFiga tunduvalt kindlam mehhanism.
Kuna Saksa kohus tunnistas kolmapäeval ESMi põhiseaduspäraseks ja Saksa parlament on selle ka suure häälteenamusega ära ratifitseerinud, siis peaks ESM Rummu sõnul jõustuma 2013. aasta 1. jaanuarist.
«Kohe alguses on ESMil oluline mõju selles, et on olemas poliitiline kokkulepe, et ESMist laenatakse raha Hispaania raskustes pangandussüsteemile,» rääkis Rumm. Ta lisas, et seetõttu on kolmapäevane kohtuotsus Hispaania jaoks kindlasti ka suur kergendus.
Laiemas mõttes on ESMi oluline mõju Rummu hinnangul seotud Euroopa panganduse järelevalve loomisega. «Panganduse järelevalve mõte on selles, et kui ESMi kaudu toetatakse mõne riigi finantsinstitutsioone ja pankasid, siis tekib ühine kontroll ja suurem kindlustunne, et laenajad suudavad kontrollida, kuidas seda raha kasutatakse,» selgitas ta.
«Ma arvan, et ESM on üks oluline osa nende muutuste paketist, mida Euroopa Liidus ja euroalas on viimastel aastatel tehtud ja see on väga oluline osa. Teised olulised muutused, nagu fiskaallepe, Euroopa semestri käivitamine, makrotasakaalustamatuse protseduur - need on kõik kivid ühes müüris,» rääkis Rumm. «Mõned nendest mõjuvad kiiremini nagu ESM, aga olulised on ka teised.»
Rummu sõnul näitavad kõik need muutused, et ühine strateegia töötab ja väga pikka aega «uljalt» võlgu elanud Euroopa Liidu finantstasakaal on paranemas. «Tänu sellele, et liigutakse küll aeglaselt, aga õiges suunas - see kindlasti parandab olukorda Euroopa majanduses ja sellest võidavad kaudselt ka sellise väiksed riigid nagu Eesti,» märkis Rumm.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)