/nginx/o/2012/06/21/1178686t1h4013.jpg)
Kuna Venemaa näol on tegemist turuga, kus ostujõud kasvab ja küllastumine on kaugel, tasub seal tegutsemine Eesti ettevõtete majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul kindlasti ära.
Vitsur: riskide võtmine Venemaal tasub ennast ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulis eksporditi Eestist Venemaale kaupu 155,4 miljoni euro eest, ühtlasi kasvas idanaaber Eestis uurimaks ekspordipartneriks. Vitsuri sõnul on Venemaa tähtsuse kasv igati positiivne. «Venemaa suunalt saab veel edasi kasvava Vaikse Ookeani piirkonna suunas liikuda see on topelt huvitav regioon.»
42 protsenti ekspordist Venemaale moodustas aga välisfirmade kaubavedu läbi Eesti.
Transiidi mahud ei ole kuigi informatiivsed ning kui palju tulu Eesti selle pealt teenib, on raske öelda. Samas ei maksa Vitsuri sõnul unustada, et Tallinna linn ehitati üles Novgorodi ja Hansaliidu transiidi teenindamisele.
«Ka tänapäeval on neid riike, kes on heal transiidipositsioonil. Kasvõi palju räägitud Singapur ja ega nad ju halvasti ei ela. Väikeriikide jaoks on hea transiidipositsioon oluline ja nad saavad seda hästi ära kasutada,» rääkis Vitsur.
Tõenäoliselt kasvab maailma kaubandus kiiremini kui üleilmne majandus, seega on kaubateeks olemisel suured võimalused.
Kõige enam kukkusid ekspordinumbrid juulis Rootsi, seal oli olulisel kohal aga Ericssoni kehv käekäik. «See on pigem sektori tsükli probleem, mitte põhimõtteline probleem. Rootsi puhul, kui jätta kõrvale mets ja veel üht-teist, on elektroonika siiski väga oluline. Hetkel ei olnud sektor aga edukas ja see oli ette teada,» kommenteeris Vitsur.