/nginx/o/2012/09/11/1312692t1ha6b9.jpg)
Perenaised on igal suvel/sügisel hädas soovimatute külalistega – äädikakärbestega, kes ilmuvad ka suletud ruumi kohe, kui sinna tuua puuvilju. Aga kust nad ikkagi tulevad?
Lugeja küsib: kust tulevad äädikakärbsed?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugeja küsimusele vastas Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum peavarahoidja Jaan Luig.
Äädikakärbsed tekivad peamiselt seetõttu, et kärbsed on oma munad, mida palja silmaga tähele ei pane, munenud puuviljadele või mõnele muule objektile, mis nende jaoks lõhnab kui vastsetele sobiv toidubaas. Kuna kärbeste arengutsükkel kulgeb kiiresti ja iga valmikute (kärbeste) põlvkond muneb omakorda munad kasvab kohalik tubane populatsioon väga kiiresti.
Mingil hetkel inimene märkabki, et neid väikesi olendeid on saanud palju. Arengutsükkel, nagu igal teiselgi putukal algab munast, läbib vastsestaadiumi (kärbeste puhul on need vaglad), nukustaadiumi ja seejärel väljub nukust kärbes, valmis sigima ja paljunema.
Liik on sügisepoole eriti arvukas, kuna looduses on sel ajal kõige rohkem mitmesuguseid puuvilju, mille lagunevas, käärivas olluses vastsed elavad ja toituvad.