/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/09/10/1312036t1h30b4.jpg)
EFSFi juhi nõuniku Andres Suti sõnul on Euroopa juba olnud rahanduse kordaseadmisel edukas.
Homme selgub Saksa kohtus ESMi saatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa ülemkohus avaldab homme otsuse, kas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepe on põhiseadusega vastavuses. «Föderaalvalitsus on veendunud, et ESM on põhiseadusega kooskõlas,» kinnitas Saksa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffan Seibert eile Berliinis ajakirjanikele.
Kuigi viimasel ajal tsiteerib mõnes Euroopa ajalehes ilmunud, euro saatust käsitlev analüüs kindlasti ka mõnd asjatundjat, kes nimetab Karlsruhes asuva kohtu otsust ühisraha elu ja surma küsimuseks, eile Tallinnas esinenud Andres Sutt nii kategooriline ei olnud.
Sutt oli äsja Eesti Panga etteotsa asunud Ardo Hanssoni peamine rivaal pangapresidendi valimistel, praegu töötab ta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) juhi Klaus Reglingi nõunikuna.
Eile Euroopa Liidu Tallinna esinduse seminaril esinenud Sutt kinnitas, et kui ESM ei saa oktoobris tööle hakata, siis jätkab senine kriisiabi jagamise organisatsioon EFSF. Viimane on praeguseks laenanud 103 miljardit eurot Kreekale, Iirimaale ja Portugalile ning otsustatud on ka 100-miljardiline abipakett Hispaaniale.
Suur osa viimasest Kreeka laenust on veel välja maksmata. On ju siiani loodetud, et veel välja maksmata laenuosad annab välja juba ESM. «Kui kohus leiab, et lahendus ei ole sobiv, tuleb töötada lahenduse kallal, mis on [Saksamaa põhiseaduse jaoks] sobiv,» ütles Sutt.
Ilma Saksamaata ESMist asja ei saa. Riigijuhtide soovil oleks ESM pidanud tööle hakkama juba juulis, kuid Saksamaa põhiseaduskohtu otsuse ootuses on seda seni edasi lükatud.
Suti sõnum oli, et Euroopa majanduslik eneseregulatsioon on olnud aeganõudev, kuid hoolimata kulunud ajast ja veel kuluvaist aastaist on Euroopa oma riigirahanduse suunamisel juba olnud edukas. «Minu meelest on kohatu väita, et midagi ei ole tehtud, ka Kreeka puhul,» ütles ta.
Tõepoolest, euroala valitsuste eelarve tasakaal on paranenud ja prognoos näitab edasist paranemist. Sama käib valitsuste võlataseme kohta. Oluline on ka see, et nii tööjõukulu kui ka sisetarbimise tasakaalustamatus põhja ja lõuna vahel on vähenenud.