Parasiidist võrm võtab taimelt elujõu

Võrm harilikul kõrvenõgesel. Foto: Wikipedia.org

Ühe Lõuna-Eesti suvila juures kasvanud astritest imes elujõu välja juurteta parasiittaim linavõrm, mida võib leida mujaltki.

«Juba ülikooli ajal õppisin, et on olemas täisparasiidid, kelleks on võrm, ja poolparasiidid, aga oma ihusilmaga nägin ma seda esimest korda,» rääkis Farm Plantis töötav nõustaja Tiiu Annuk, kelleni jõudsid fotod Lõuna-Eestis leitud pahategijast. T  Annuki arvates võisid parasiittaime seemned sattuda peenrasse koos lilleseemnetega. «Ta õitseb kogu aeg ja levib tuule ja putukatega,» rääkis Annuk. Nö tavalisi taimejuuri parasiidil pole, kuid  taimele sattudes ajab ta oma nö juured sellesse ja hakkab sealt toitaineid omastama. Ka kasvab võrm väga kiiresti.

Kui kiiresti parasiit emastaimest jagu saab, ei osanud Annuk öelda. Lõuna-Eestis asuvat lillepeenart puhastati iga nädal ja selle perenaine noppis parasiidid ära, sellegipoolest hukkusid paari nädala jooksul mõned taimed. Kui aga keegi leiab võrmi oma aias, siis soovitas Annuk selle ära korjata ning põletada. Ka saab seda tõrjuda mõnede taimemürkidega.

Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa sõnul pole võrm mingi uus parasiittaim, vaid seda on Eestis ka varem leitud, näiteks Saaremaal.

Võrmid on üheaastased lehtedeta ja juurteta taimed, mis parasiteerivad ühel või mitmel  erineval taimeliigil. Nad kinnituvad peremeestaime külge eriliste vartel asuvate näsadega, mille abil imevad endasse peremeestaime mahla. Võrmi varred on kaetud roosakasvalgete õitega, mis asuvad tihedate õisikutena. Seemned on väikesed, kerajad, hele või pruunikashallid, seemne pealispind on auklik-krobeline. Võrmid paljunevad ja levivad seemnete ja varreosadega. Üks taim annab 2000-3000 seemet. Seemned on mullas idanemisvõimelised kuni 10 aastat. Võrmi varretükid on võimelised kiiresti uue peremeestaime külge kinnituma. Võrm levib külviga, kevadise suurveega, kõdunemata sõnnikuga, heinaga.

Võrm vähendab tunduvalt põllumajanduslike kultuuride saake.