Tordimeister sattus autoriõigustega pahuksisse

Tordimeister lubas nüüd torte kaunistama hakata lillede ja liblikatega. Foto: Toomas Huik/Postimees

Ühes Eesti väikelinnas tegutsev tordimeister sai pärast temast kirjutatud lehelugu hoiatuse autoriõiguste kaitsjatelt, et kui ta ka edaspidi paneb sünnipäevatortidele tuntud laste lemmiktegelaste pilte, siis määratakse talle trahvi.

Tordimeistri sõnul kirjutasid lehelugejad pärast artikli ilmumist autoriõiguste eest seisvale organisatsioonile ning sealt saadeti talle märgukiri, et kui ta  ka edaspidi kasutab laste lemmikkangelaste pilte, siis tehakse talle trahvi. Trahvisummat ei olnud hoiatuses mainitud.

«See tuli mulle üllatusena, sest terve Eesti teeb neid torte,» tunnistas naine, kes pärast eelmise leheloo ilmumise järgi toimunut ei soostunud mingil juhul oma nime avalikustama. Naise kinnitusel tuli teadmine, et lemmiktegelasi tortidele ilma luba küsimata panna ei tohi, üllatusena ka paljudele teistele tema tuttavatele tordimeistritele, keda ta sellest teavitas. «Mõni küll ütles, et ta arvas, et äkki ei tohi,» lisas kondiiter. Kuna tuntud tegelasi enam tortide kaunistamiseks kasutada ei tohi, siis nüüd ehivad selle tordimeistri loomingut «kiisu, kutsud, mõmmid, lilled ja liblikad».

Luba ei saanud

Pärast autoriõiguste kaitsjatelt saadud märgukirja pöördus naine USAsse Disney tegelasi esindava kompanii poole, küsides luba nende tegelaste kasutamiseks tortidel. Seda luba talle ei antud. «Nad ütlesid, et ei taha, et kõik nende tegelasi kasutaksid,» meenutas ta saadud vastust. Eitava vastuse sai ta Lotte loojatelt. Lottet kujutavate tortide õigus on antud Pagaripoistele. Ainsana sai ta loa Jänku-Jussi tegijatelt.

Janika Leoste Lasteka portaalist kinnitas Postimehele, et tordimeister on neist ilmselt pisut valesti aru saanud. «Meie ei saanud talle seda litsentsi anda, sest Jänku-Jussi kondiitritooteid toodab Pere Leib,» selgitas ta. Ta lisas, et kui inimene joonistab lihtsalt ühe sinise jänese tordile, siis see ei ole see enam nende toode, vaid joonistaja enda looming. Leoste sõnul tuleb visuaali kaubamärkidest rääkides silmas pidada, et autoriõigustega on kaitstud identselt täpne kujutis.

«Kui me võtame «Mõmmi aabitsa» karu ja ütleme, et iga mõmmi, mis on joonistatud tordile, on sellega kaitstud, siis me ei jõua kuhugi,» tunnistas Leoste.

Leoste sõnul lähtusid nemad sellest, et kui inimene tahab tordile panna siniseid jäneseid, siis las ta joonistab. Samas ei tohi need sinised jänesed olla täpselt nende Jänku-Jussi koopiad, sest see õigus on antud Pere Leivale.

Eesti Autoriõiguste Ühingu projektijuhi Mare Annsoo kinnitusel kehtivad multifilmi tegelaste kasutamisel kõik samad reeglid, mida sätestab autoriõiguse seadus. «See tähendab, et kõigi mitte teie enda poolt loodud või teie enda poolt tellitud teoste kasutamise osas tuleb üles otsida teose õiguste valdaja(d) ning küsida selleks luba, kusjuures see luba eeldab vaikimisi autoritasu maksmist,» selgitas ta. Annsoo sõnul on vahel on autor(id) oma õigused üle andnud nn kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kes sellisel juhul oma hinnakirja järgi autoritasu koguvad ning autorile välja maksavad. Kui õigusi teostab autor ise, määrab tema ka tingimused, kaasaarvatud kasutamise hinna.

«Multifilmide levinumate tegelaskujude kasutamine võib toimuda ka intellektuaalomandi kaitse seaduse raames, sel juhul peab olema tegelaskuju patenteeritud ja  vastavat teavet väljastab patendiamet,» lisas ta.