Välismaale tööle soovijad satuvad varasemast rohkem petturite küüsi
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
20. märts 2009, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/03/20/151540t1h0e77.jpg)
Inimkaubanduse ennetamisega tegeleva mittetulundusühingu Living for Tomorrow esindaja Sirle Blumbergi sõnul on välismaale tööle soovivate inimestega seotud pettusjuhtumite arv viimasel ajal drastiliselt kasvanud.
Blumberg ütles, et vahendusfirmad püüdsid piiri taha tööle ihkajaid petta ka tõusuajal, kuid siis ei tulnud kõik juhtumid nii hästi esile. «Nüüd on suured raskused ja inimesed muutunud ettevaatlikuks,» lausus ta.
Kahtlaste tööpakkumiste ja vahendajate hulk peegeldub ka Living for Tomorrow nõuandetelefonile helistanute arvus. Kui aastatel 2004-2008 tehti nõuandetelefonile 1559 kõnet ehk ligi 30 kõnet kuus, siis praegu küündib kõnede arv ühes kuus poolesajani.
Enamik ehk 74 protsenti nõuandetelefonile helistajaid on pärit Tallinnast, pea sama palju on kesk- või keskeri haridusega inimesi ning vene keele kõnelejad. Naisi ja mehi on helistajate seas vastavalt 44 ja 56 protsenti.
Blumbergi sõnul on see, et inimesed rohkem helistavad väga hea, ja eriti positiivne on, et helistatakse enne välismaale minekut. Samas ei ole Living for Tomorrow töötajatel sugugi lihtne helistajaid aidata ja neile nõu anda, sest inimesed kipuvad rohkem uskuma kerget teenistust lubavat vahendajat.
«Peame mõnikord inimest tõsiselt veenma, et tegemist on tõelise pettusega,» ütles Blumberg. «Iga pakkumine, mida inimesele tehakse välismaalt, selles ei kahelda, aga meie jutus kaheldakse.»
Blumbergi sõnul tuleks kindlasti tähelepanelik olla selliste vahendajate või välismaiste tööandjatega, kes püüavad kõrvale hiilida töölepingu näitamisest või kiirustavad inimest allkirja andma. Puhast mängu ei mängi ka need, kes küsivad tuhandeid kroone CV tõlkimise või andmebaasi kandmise ning lennupiletite broneerimise eest – töövahenduse eest tasu küsimine on Eestis keelatud ja sarnaste teenustega üritavad firmad inimestelt siiski raha kätte saada.
«Sellisel juhul tasuks küsida, et kui te ei soovi, et nemad teie CVd tõlgivad, kas nad sel juhul ka teile tööd vahendavad,» soovitas Blumberg.
Lisaks tasub uurida, kas firmal on olemas litsents, kuid samas ei pruugi ka see anda kinnitust, et tegemist on ausa vahendajaga. «Kõik meie «lemmikfirmad», kes on aastaid inimesi petnud, on juba endale litsentsi hankinud,» märkis Blumberg.
Lõpuks hoiatas ta inimesi, kes pöörduvad firma või vahendaja tausta kontrollimiseks internetti. See, et ettevõttel on olemas koduleht ja isegi väga professionaalselt tehtud koduleht, ei ole piisav kinnitus, et firma on aus ja tegutseb legaalselt.