Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2012/04/18/1063126t1h78be.jpg)
Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) juhi vanemnõunik Andres Sutt tõdes, et ei ole klaaskuuli, mis näitaks, milline saaks olema Kreeka eurotsoonist lahkumise mõju.
«Klaaskuuli kindlasti ei ole,» tõdes ta täna Tallinnas esinedes, lisades , et ei ole näinud ühtki analüüsi, mis seaks kaalu ühele kausile Kreeka toetamisega seotud kulud ning teisele Kreeka eurotsoonist lahkumise tulemusel tekivad.
Sutt märkis, et üleilmselt on kõigis olulistes majanduspiirkondades kasv aeglustunud. «Kui sellises olukorras tekitab Euroopauue kriisilaine, on sellel kindlasti väga sügavad tagajärjed,» lausus Sutt.
Sutt lausus, et kuigi Kreeka võimaliku lahkumise stsenaariumil on peatutud, tegeletakse peamiselt plaaniga A ehk siis Kreeka jätkamisega eurotsoonis.
Sutt kinnitas, et arvamused nagu oleks Kreeka vaatamata kehvale kodutööle raha saanud, ei vasta tõele.