/nginx/o/2012/09/10/1310600t1h9bc8.jpg)
Kuigi järgmise aasta riigieelarve seletuskirja projektist selgub, et paljudes riigiasutustes suurenevad järgmisel aastal tööjõulukulud, ei ole seal taga paljudel juhtudel automaatselt kohe palgatõus.
Kõige rohkem suurenevad tööjõulukulud häirekeskuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protsentuaalselt suurenevad tööjõukulud kõige enam tuleval aastal siseministeeriumi haldusalas tegutsevas häirekeskuses. Siiski pole tegemist massiivse 30-protsendilise palgatõusuga, vaid täiendavad ligi 950 000 eurot kuluvad seoses asutuse ümberkorraldamisega ning põhja ja lõuna regioonide hädaabinumbri 110 teenindamise ülevõtmisega Politsei- ja Piirivalveametilt.
Kaitseväes planeeritakse järgmisel aastal kulutada tööjõulukuludena 22 protsenti rohkem kui tänavu. Põhjus selles, et järgmisel aastal kavatsetakse juurde värvata 125 kaitseväelast.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kuludeks planeeritakse täiendavalt 1 044 400 eurot. Sellest 118 200 eurot läheb töötajatele, kes liiguvad järgmisel aastal siseministeeriumi koosseisust infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse. 536 000 eurot läheb sel aastal täiendavalt palgatud 8 inimese palgaks ja võtmeisikute palgatõustuks.
Palgatõus ootab ka I ja II astme kohtute kohtunikke, mistõttu tööjõulukulud kohtutes suurenevad 10 protsenti.
Kaitseressursside amet kavatseb tööle võtta pressinõuniku, infohalduse nõuniku ja kolm peaspetsialisti. Sealt ka tööjõukulude kasv + 10,5 protsenti ehk ligi 200 000 eurot.
Enamikes riigiasutustes aga seisab tööjõukulude muutuse real null protsenti või lausa miinusmärgiga number.