Säästu- ja LED-pirni valimine nõuab korralikku eeltööd

Uute lambipirnide pakenditel on kirjas, millist valgust see annab. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Kui seni tuli lambipirni ostes teada vaid selle keerme suurust, nõuab LED- ja säästupirni valimine juba suuremat ettevalmistust.
 

«Kui hakkate uut pirni ostma, tuleks pakendi pealt vaadata, millist valgust see annab – kas külma, sooja või päevavalgust,» selgitab Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna emeriitprofessor Endel Risthein.

Ta lisab, et kui inimene on harjunud hõõglambiga, tasub otsida sooja valgust andvat pirni. Üldjuhul on vastav märge ka lambipirni pakendil olemas, kuigi eri firmad kasutavad erinevaid tähistusi. Enamasti on pakendile märgitud inglise keeles kas «warm light» ehk soe valgus või «cold light» ehk külm valgus.

«Mõned firmad annavad värvustempertuuri, mis näitab, kui soe või külm see valgus on,» tõdeb Risthein. «Tõsi küll, tavainimesele on selline märkimine vähem arusaadav.»

Ta selgitab, et mida kõrgem on värvustemperatuur, seda külmem on valgus. «Nii et valida tuleks võimalikult madala värvustemperatuuriga pirnid, näiteks 2700 või 3000 Kelvinit,» räägib emeriitprofessor.

Ristheina sõnul on enamik poodides müügil olevatest kompaktluminofooridest (rahvakeeli säästupirnid) kui ka LED-lampidest sooja valgusega. «Nii et hõõglambi vahetamisel teise pirni vastu ei teki mingit üleminekuvajadust, et tuleks hakata silma ümber kohandama päevavalgusele või külmale valgusele,» lubab asjatundja.

LED-lampide ostmisega ära kiirusta

Poes müügil olevad päevavalgust andvad pirnid aga on Ristheina sõnul sellepärast head, et nende valguses on kõik värvid õigesti näha ja need sobivad sellistesse kohtadesse, kus täpne värvide eristamine on oluline. «Kui poodides olid vanasti hõõglambid, läksid naised kangast ostes ukse juurde, et õiget riidevärvi näha,» toob ta näite.

Kui kodune hõõglampide varu on otsa saanud, soovitab Risthein LED-lampide ostmisega pisut oodata. «Nende hind ei ole veel välja kujunenud ja need lähevad kogu aeg odavamaks,» jagab ta näpunäiteid. «Ka muud näitajad lähevad neil aina paremaks. Näiteks eluiga, valgusviljakus, isegi valgusevärv.» Ristheina sõnul on viimasel ajal hakatud juba valmistama sooja valgusega LED-lampe, mis valgusspektri poolest vastavad hõõglampidele.

«LED-lampe tegevad firmad ennustavad, et 2015. aastal on need nii head, et teisi lampe ei ostetagi. Eks me näeme, 2015 ei ole kaugel,» lisab emeriitprofessor.

Ristheina arvates on praegu kõige lihtsam kasutada säästupirne, mis on küllalt odavad. «Ainult ei maksa osta kõige odavamaid, sest need on enamasti toodetud Kaug-Idas odava tehnoloogia järgi ning need ei pruugi üldse nii kaua vastu pidada, kui ette nähtud,» õpetab mees.

Kuna tavaliselt ei talu säästulambid pidevat sisse- ja väljalülitamist, on nüüdseks hakatud tootma ka sellistesse kohtadesse sobivaid säästupirne ning need on ka vastavalt märgistatud – näiteks on pakendil märge, et taluvad kuni 10 000 sisse-väljalülitust. Ka on välja töötatud hämaraanduriga säästupirnid, mis hakkavad ise tööle, kui väljas läheb pimedaks.

Risthein kiidab halogeenlampe, mis annavad hõõglambiga sarnast valgust. «Neil ei ole rikkiminevaid osi ja nende tööiga peab üldiselt paika,» lisab ta. Kuigi nende hind on tavalise hõõglambi omast neli korda kallim, on nende tasuvusaeg kõige lühem – pool aastat.

Uued pirnid sobivad ka vanadesse valgustitesse

Asjatundja sõnul pole alust inimeste hirmul, et äkki tuleb hõõglampide kadudes välja vahetada ka juba kodus olevad valgustid, kuigi mõnede vanade lampidega võib tekkida probleeme. «Estoplasti kuplid olid tihti väikeste mõõtmetega ja võib juhtuda, et LED- ja säästulambid sinna ei mahu, sest need on kujult pisut suuremad kui sama valgusvooga hõõglambid,» räägib Risthein.

LED-lambi teevad suureks jahutusribid. «Mida külmem on, seda parem LEDi jaoks – temperatuuri säilitamiseks on pirnil jahutusribid,» selgitab Risthein. «Mida tugevama võimsusega on pirn, seda rohkem on jahutavat pinda vaja ja seda suuremaks läheb ka pirn ise.» Ka ei pruugi uued lambid oma kuju tõttu vanasse lampi sobida. Samas püüavad nii LED- kui ka säästupirnide tootjad aina enam oma lampe disainida võimalikult tavalise lambipirni sarnaseks.

Kasuta võimsamaid pirne

Kuna uued valgusallikad ei kuumene nii nagu hõõglambid, pole uut pirni ostes enam vaja meeles pidada, kui võimsat pirni saab valgustis kasutada. Nii võib lugemislampi, mis üle 40-vatist hõõglampi ei talunud, keerata rahulikult sisse säästupirni, mille valgus vastab vanale 60-vatisele pirnile.

Kuigi mõned inimesed kurdavad, et säästulampide valgus rikub silmi, on emeriitprofessori kinnitusel kõige silmavaenulikum hoopis tavaline lambipirn. «Selle hõõgniit on nii ere, et võib silmi kahjustada, ja sellepärast disainitaksegi lambikupleid, mis hõõglambivalgust hajutaksid,» selgitab Risthein.

Uut lambipirni valides tasub meeles pidada sedagi, et säästulamp vajab täisvalguse andmiseks pisut aega. «Tavaliselt kuni 60 sekundit, kuid on olnud ka selliseid, mis vajasid kaks minutit,» räägib Risthein. Halogeen- ja tavalise hõõglambi süttimisaeg on sama, LED-lamp hakkab aga valgust andma hõõglambist veelgi varem.

Kommentaar

Nii LED- kui ka säästupirnide puhul kehtib reegel, et nende pakendil olev võimsuse tähis tuleb korrutada viiega. «Kui kompaktluminofoor lambi (säästupirn -toim) pakendil on kirjas viis vatti, siis selle pirn  võimsus vastab 25vatilisele hõõglambile,» selgitas lampe müüva Megaluumeni direktori Kalev Kääramees. LED-lampidega saab asendada kuni 75vatised hõõglambid ja säästupirnidega kuni 150vatised.