Vahel kiputakse arvama, et allkiri käenduslepingul on vaid formaalsus, mis aitab sõbral laenu saada. Tegelikult tähendab käendaja allkiri käenduslepingul seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada võetud laenu eest. See tähendab, et kui laenu saajal tekib võlgnevus, siis on käendaja kohustuseks nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu laenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad laenu saajalt tagasi nõuda, tuletab meelde tarbijaportaal
minuraha.ee.
Seega tasub enne käenduslepingule allkirja panemist läbi mõelda, kas sulle on jõukohane käenduslepingus määratud summa tagasimaksmine, kui su sõber ühel päeval enam laenu tagasi maksta ei suuda.
Enne käenduslepingule allkirja panemist tasub endale selgeks teha järgmised küsimused:
Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks õppelaenu puhul võib olla võimalik sõlmida käendusleping ka suuremale summale, kui seda on iga-aastane maksimaalselt antav õppelaenu summa (2012/2013 õppeaastal 1920 eurot), kuna siis ei peaks järgmisel aastal uuesti laenu võttes käendust uuendama. Sellistele tingimustele tuleb enne lepingu sõlmimist kindlasti tähelepanu pöörata ja mõelda, kas see on sulle sobiv või mitte.
- Millises summas sa käendad?
Tarbijakäenduse puhul peab käenduslepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma. Üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise. Käendaja võib vastutada ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.