/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/03/18/150129t1h416e.jpg)
Juhtkiri: nokk kinni, saba lahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudised Wall Streetilt ei kipu enam üllatama. Ära oleme harjunud kunagiste ärigigantide suurte kahjumite ja Ühendriikide valitsuse aktiivse sekkumisega nende pankrotistumise ärahoidmiseks. Alates mullu sügisest riigilt juba 180 miljardit dollarit abiraha saanud kindlustushiid AIG on tüüpiline näide säärasest gigandist. Mõistlikumad inimesed oletasid sellises olukorras ilmselt, et ilmselt pole ülemäära nõutud, kui ülemaailmse kriisi valla päästmises kaassüüd omavad isikud suudaksid mõnda aega oma aplusega piiri pidada. Ja et preemiate maksmine on õigustatud vaid heas mõttes eriliste tulemuste korral.
Tundub, et Wall Street pole memot kätte saanud. AIG otsus maksta preemiaid oma töötajatele, iseäranis heldelt neile «spetsialistidele», kelle tehingud surusid põlvili ka palju panku, on ameeriklased marru ajanud. Ettevõtte juhtide põhjendus on küünilisemast küünilisem: peame maksma lisatasu neile, kes töötasid välja keerukad derivatiivid, mis katastroofiga lõppesid, sest ainult nemad suudavad endi tekitatud segadust ära lahendada. Nokk kinni, saba lahti.