Tööorjust kohtab ka tänapäeval

Fotolavastus bordellist Foto: Caro / Scanpix

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamisega tegeleva mittetulundusühingu Living for Tomorrow andmetel pole tööorjus tänaseks ajaloohõlma kadunud ja vastu tahtmist sunnitakse tööle nii naisi kui mehi.

Living for Tomorrow esindaja Sirle Blumberg rääkis Tallinnas toimunud tarbijaõiguste päeval, et üsna tihti tuleb ette juhtumeid, kus näiteks välismaale hotelli või muule lihttööle meelitatud naised üle piiri jõudes prostituutideks müüakse.

Nii juhtus hiljuti kahe neiuga, kes müüdi ühele Skandinaavias tegutsevale varjatud bordellile. Neiud said küll üsna kiiresti kavalusega tulema, kuid juhtumil oleksid võinud olla väga tõsised tagajärjed.

«Inimesed tavaliselt tarduvad ja ei oska midagi ette võtta. Need kaks neiut leidsid sisemise jõu ja riskisid sealjuures oma eluga. Jõudsid Eestisse ja alles siis hakkasid aru saama, mis tegelikult nendega toimus,» rääkis Blumberg.

Võrreldes ajaloost tuntud orjapidajatega, kasutavad tänapäeval tegutsevad inimkaubitsejad tööle sundimiseks ja enda juures hoidmiseks hoopis kavalamaid võtteid. «Kedagi ei pruugita panna keldrisse ja piinata. Osatakse psühholoogiliselt mõjutada ja nii on raske öelda, kas tegu on tööorjuse või lihtsalt petuskeemiga,» sõnas Blumberg.

Üks inimeste kinnihoidmise viis välismaal on palk – tööandja maksab ainult nii palju, et jätkub igapäevaste kulutuste katmiseks, kuid kojusõiduks mitte.

Teine kavalus on töötajaga sõbraks saada. Sellise skeemi ohvriks langes Blumbergile teadaolevalt üks piiri taga töötanud pikamaasõitja. «Inimene on väga kannatlik. See mees ei saanud kuude viisi palka, ostis ise autole bensiini ja kulutas oma raha,» rääkis Blumberg.

Töölepingut autojuhil polnud ja tööandja lükkas selle sõlmimist edasi põhjendusega, et tal on kiire. Raha lootis autojuht ikkagi kätte saada – tööandja on tegelikult tore mees ja tööd ka juba päris kaua tehtud. Blumbergi sõnul hoiab sellises olukorras inimesi tööandja juures kinni ka ettekujutust väljateenitud rahasummast ja kõigest sellest, mida Eestisse naastes selle eest endale lubada saab. Lisaks on inimestel piinlik ja antakse alla mõttega, et ise olin loll.

Just piinlikkus on see, mis takistab inimesi ka abi otsimast.

Teine probleem on inimeste vähene teadlikkus välismaal töötamisest ja lihtsameelsus. Blumbergi arvates võib naiivsuse taga olla see, et inimestele meeldib, kui keegi tuleb lihtsate lahendustega. Lisaks mängivad oma rolli töövahendajad, kes mõjutavad töösoovijat juttudega nagu oleks nad ise samas kohas varem tööl käinud ja nüüd on neil auto ja maja.

Neil, kel plaan piiri taha tööle või õppima minna, soovitas Blumberg enne kindlasti tööandja või vahendusfirma tausta kontrollida. Ta märkis ka seda, et ettevõtte veebilehe internetist leidmine pole piisav tõestus, et tegemist on legaalse ja usaldusväärse firmaga.

Ohu märkideks on Blumbergi sõnul suured lubadused, tasu küsimine töö vahendamise või sellega seotud teenuste eest ning see, kui vahendaja või tööandja keeldub töösoovijale lepingut näitamast.

Vahendusfirma ja välismaise tööandja tausta aitavad kontrollida ka Living for Tomorrow töötajad, kelle poole on võimalik pöörduda telefoni teel numbril 6607 320 või meiliaadressil [e-mail].