/nginx/o/2009/03/19/151152t1hd982.jpg)
BNSi tellimusel valminud Faktum & Ariko küsitlus näitas, et kõige pessimistlikumad on praegu Eestis valitseva majandusolukorra ning enda elukvaliteedi suhtes 45- kuni 64-aastased.
Suurimad pessimistid on 45- kuni 64-aastased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam ongi optimismi-pessimismi näitaja aja jooksul langenud selle vanusegrupi ning lisaks ka kõige nooremate, 15- kuni 24-aastaste puhul.
Märkimisväärne on, et 25- kuni 44-aastastel üldine optimismi-pessimismi näitaja möödunud aasta lõpuga võrreldes ei langenud ning 65- kuni 74-aastastel isegi tõusis.
Uuringu tulemustest on näha, et sissetulek mängib majandusliku optimismi osas väga suurt rolli. Kui madalaima sissetulekuga rühma optimismi indeks oli 27,4, siis kõrgeima sissetuleku puhul küündis see 45,8 ni - sarnased tulemused on olnud ka varasemates küsitlustes.
Kui majandusolukorda tajuvad kõige kõrgema sissetulekuga inimesed vaid veidi optimistlikumalt (29,2) kui kõige madalama sissetulekuga inimesed (21,3), siis elukvaliteedi puhul on vahe märkimisväärne - kõige kõrgemas sissetulekugrupis 56,0 punkti, kõige madalamas 30,1.
Alg- või põhiharidusega inimesed osutusid küsitluse käigus veidi optimistlikumaks kui kõrgema haridusega inimesed, eestlased aga oluliselt optimistlikumaks kui teist keelt emakeelena kõnelevad inimesed.
Varem samal teemal: Uuring: inimesed ei tunneta majandusolude mõju elukvaliteedile