Maaomanikud keelavad teadmatusest ka endil oma tee kasutamise

Laagris soovis korteriühistu keelata võõrastel mööda nende teed sõita, tegelikult aga rikuvad maja ette sõitvad elanikud ise liiklusreegleid. Foto: Toomas Huik / Postimees

Maaomanikud on aastate jooksul Eesti teede äärde pannud arvukalt liiklusmärke, mis keelavad tee kasutamise. Paraku kasutatakse vahel märke valesti ja nii võib juhtuda, et maaomanik keelab ka iseendal teel sõitmise.

Harjumaal Laagris Kuuse tänaval on ühe kortermaja esise tupiktee ääres sissesõitu keeav liiklusmärk koos lisatahvlitega «Eramaa» ja «Sissesõit valdaja loal». «Meil käib terve vald sealt läbi, nagu oleks mingi transiittee,» põhjendas märgi vajalikkust kohaliku korteriühistu esinaine Eha Lõhmus.

Pealtnäha tupikteed kasutatakse Lõhmuse sõnul kõrvalasuvate garaažide juurde pääsemiseks, veidi eemal asuvasse raudteepeatusse minekuks või sõidetakse sealtkaudu supermarketisse.
Selline massiline liikumine aga lõhub ühistu esinaise sõnul teed. «Eks igaüks vaatab oma rahakotti,» nentis Lõhmus.

Millal sissesõitu keelav märk täpselt püsti sai, ei osanud ta öelda. «Ühistu on meil 16 aastat ja see märk on päris algusest peale,» arvas Lõhmus. Kui märk üles pandi, kooskõlastati see Lõhmuse kinnitusel ka vallaga. Seega on korteriühistu esinaise teada tegu igati kehtiva liiklusmärgiga.

Kehtetud märgid

Majandusministeeriumist öeldi, et erateed võib kasutada vaid omaniku loal ning kui omanik soovib, siis võib ta teel liiklemise keelata ja panna üles vastava liiklusmärgi. Kellegagi kooskõlastama ta liiklusmärgi paigaldamist ei pea.

Ministeeriumi pressiesindaja Martin Miido tõi aga välja ühe levinud vea: kui teeomanik paneb üles liiklusmärgi «Sissesõidu keeld», siis kehtib see keeld ka teeomanikule ehk ka tema ei toh­i märgist edasi sõita.

Omanikule ei anna õigust sel juhul oma teed kasutada ka lisatahvel, märkis maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain. Nimelt ei ole lisatahvel «Sissesõit valdaja loal»  juriidiliselt korrektne. Õige oleks kasutada lisatahvlil sõnu «Välja arvatud …». Sel juhul ei kehti keeld lisatahvlil nimetatud sõiduki kohta.

«Seega peab lisatahvlil olema mainitud sõna «sõiduk» ja konkreetselt, kelle loal. Sõnast «valdaja» üksi ei piisa, sest seda võidakse tõlgendada teeomaniku vastu, näiteks sõiduki valdaja loal,» selgitas Pain juriidilisi peensusi.

Laagri alevikust veidi eemal Jõgisool on maaomanik jõe äärde viiva tee äärde pannud A3-formaadis plasttahvli, millele on trükitud sissesõidukeelu märk ja tekst «Eravaldus, välja arvatud valdaja loal». Ka sellisel märgil ei ole maanteeameti kinnitusel seaduslikku jõudu, kuna see ei vasta liiklusmärkide kohta kehtestatud standarditele.

Nii Laagri kui Jõgisoo asuvad Saue vallas. Vallavanem Andres Laisa sõnul on vallas erateede hulk üsna suur. «Kui omal ajal tagastati maid, siis tehti seda sel toredal viisil, et kõik võimalikud teed mõõdeti maksimaalsel määral eramaade koosseisu,» selgitas ta erateede suurt arvukust.

Vallavanema sõnul on läbi aegade püütud neid teid kas tagasi saada või sõlmida omanikega avaliku kasutuse kokkuleppeid.

Vallavanema sõnul pole tema teada erateede kasutamise tõttu suuri tülisid olnud, küll aga on ette tulnud väikseid naabritevahelisi ütlemisi stiilis, et sina siit sõita ei või. Laisk kinnitas, et erateedega seonduv ei ole valla jaoks küll fundamentaalne probleem ning keerulisemad juhtumid on nüüdseks ka juba lahenduse saanud, kuid omajagu aega ja vaeva on nende probleemide lahendamiseks kulunud küll.

«Probleeme tekib aga siis, kui on vaja neisse teedesse investeerida. Siis on selle vältimatuks eelduseks, et tee kuulub omavalitsusele. Võõrase maasse ei saa investeeringuid teha,» rääkis Laisk.

Siis tekibki dilemma: oleks avalik huvi, et omavalitsus sinna investeeriks. Aga vahel on eraomanik maa üleandmise vastu või tahab maa eest liiga suurt summat, möönis vallavanem. «Siis tekib olukord, kus kõik on rahulolematud,» möönis Laisk.