Ökoeksperimendid tehase katusel

Katuseaia eestvedaja Jan Pankovets näitab kaktust, mis on istutatud vanast õllepudelist valmistatud nutikasse lillepotti. Sellises potis saavad taimed juurtega aegamisi vett võtta ja kaktuse kastmise pärast ei pea muretsema suisa pool aastat. Foto: Peeter Langovits

Noorteseltskond harib juba teist aastat Polymeri kultuuritehase katusel eksperimentaalset aeda.
 

Kristiine linnaosas Madara tänaval asub suurte väravate taga kobakas hoonete kompleks, milles kunagi töötas Polümeeri mänguasjade tehas. Nüüd on kompleks kunsti ja kultuuri päralt. Kuid hoone katusel tegutsevad noored, kes koonduvad nime alla Rakendusökoloogia Noorte Klubi ehk RÖNK.

Ökonoored peavad katusel suurt aeda, kus päästetakse äravisatud taimi ja katsetatakse huvitavaid taimekasvatusviise. Projekti veab noorsootööd õppiv Jan Pankovets, kelle peamiseks inspiratsiooniallikaks aia ülesehitamisel ja hooldamisel on Hispaaniast saadud kogemused ökotaludest.

Kui noored 2010. aastal aeda rajama hakkasid, oli Pankovetsi eesmärk luua ökokogukond, kellele aed on üks võimalus katsetada ökoloogilisi aiapidamismeetodeid. Teda inspireeris näiteks Lõuna-Hispaania ökokogukonna komme endale ise seemneid kuivatada ja üksteisega vahetada ning vihmausside abil biojäätmeid komposteerida.

«Seal korjavad inimesed kõige ilusamate tomatite seest seemned välja ja kasvatavad neist järgmisel aastal uued taimed,» tõi Pankovets ühe näite.

Polymeri katuseaeda istutatud taimed on kasvanud enamasti siiski ostetud seemnetest või pistikutest. Eriti armastavad ökonoored just pistikutest uusi taimi kasvatada. Selleks on nad ehitanud piklikust taimepotist abimehe, kuhu pannakse aerokivid, millest eraldub vette hapnikku, ja pistikule kasvavad kiiresti juured alla. Nii on nad paljundanud hulga toataimi, aga saanud ka eksootilisemaid eksemplare.

«Ühest dekoratiivtaimest saime 25 uut taime ja need on nüüd kõik juba laiali jagatud,» ütles Pankovets. «Paar korda olen ka botaanikaaiast mõnelt huvitavalt taimelt pistiku võtnud, aga ma ei võta kunagi nii palju, et see taime kuidagi kahjustaks.»

Komposti on nad samuti aianurka valmima pannud ja ootavad põnevusega kevadet, et näha, mis sellest välja tuli. Vihmaussid jäeti seekord siiski rahule, kuna külma talve need katuseaias üle ei elaks.

Noorte katuseaias kasvavad kõrvuti nii metsa- kui ka toataimed. Näiteks esimeses aeda rajatud peenras kasvavad koos metsmaasikad ja igasugused umbrohud. Pankovetsi sõnul toimib see metsakooslus täiesti iseseisvalt ega vaja isegi väetamist, kuna taimed pakuvad ise üksteisele vajalikke aineid.

Paljud toataimed on katuseaeda toodud nende päästmiseks ja turgutamiseks. «Inimesed toovad oma toataimi siia, et me neid raviksime, või siis sõidab keegi ära ja toob lilled siia hotelli,» rääkis Pankovets. Talveks viiakse toataimed kultuuritehase stuudioruumidesse külma eest varju.

Tundub, et noorte ökosõprade aura mõjub taimedele hästi. Paari aasta eest leidsid nad Kadrioru pargist prügikasti visatud elupuuistikud, mis pargi aednike sõnul olid liiga haiged, et neid säilitada. Katuseaias kasvavad needsamad taimed nüüd noorte käe all väga kenasti ega näita enam mingeid jälgi haigustest või kahjuritest.

Järgmisel aastal plaanivad noored püsti panna kasvuhoone, et kasvatada ka köögivilju. Praegu teevad nad plaane, kuidas ehitada kasvuhoone, mis oleks piisavalt suur, et kõike vajalikku mahutada, aga piisavalt väike, et sügisel saaks selle katuselt alla tuua.

Noori huvitab, kas keset linna on üldse võimalik söögitaimi kasvatada. Praeguses aias on potis kasvatatud kirsstomatid ja peenral vohavad metsmaasikad küll kõik ära söödud, aga seda omal vastutusel.

Kui Pankovets tegeleb peamiselt katuseaia konstruktsioonidega, siis taimede ja peenarde eest hoolitsevad tüdrukud, kes õpivad maastikuarhitektuuri ja saavad käsi mullaseks tehes väärtuslikku praktilist kogemust.

Kokku käib aia eest hoolitsemas umbes 15 noort, lisaks korraldatakse seal igasuguseid töötubasid ja üritusi. Viimased kaks ja pool aastat on nende tegevust toetanud ka linn, kuid uuest aastast tuleb neil ise hakkama saada. «Minu arvates on see isegi hea. Kui kõik ka ise rahaliselt panustavad, siis tuntakse suuremat vastutust,» ei näe Pankovets toetuse kadumises probleemi.

20.–29. augustini toimus Polymeri kultuuritehases suur festival, mille käigus küll paljud taimed paraku ära lõhuti, aga paljudel noortel inimestel tekkis ka huvi RÖNKi tegemiste vastu. Pankovets loodab, et RÖNKi read täienevad uute noorte ökohuvilistega.