Eleringi teatel võib väikekatlamaju kütta LNGga

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LNG-terminal. Pilt on illustratiivne
LNG-terminal. Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Elering teatas, et nii tehniliselt kui ka majanduslikult on võimalik väikekatlamajades asendada põlevkiviõli veeldatud maagaasiga (LNG).

Elering ja Eesti AGA tellisid vastava uuringu Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Andres Siirdelt, kelle sõnul on LNG vaatamata mõningatele vajalikele investeeringutele LNG hoiustamisse ja taasgaasistamise seadmetesse tulevikus igati konkurentsivõimeline väikekatlamajade kütus.

Uuringu järgi on LNG kütusena konkurentsivõimeline eelkõige vedelkütust kasutavate katlamajades baaskoormuse katmiseks, aga ka teatud juhtudel tipukoormuste katmiseks biokütusel töötavate katelde kõrval. Lõplikke standardseid lahendusi LNG kasutamiseks väikekatlamajades loodud ei ole, ent turul pakutavad moodullahendused on võimalik sobitada konkreetsele asukohale. LNG tarnitakse katlamajadesse LNG terminalist spetsiaalsete tsisternautodega, hoiustatakse katlamaja juures spetsiaalsetes mahutites ning tarbimise tekkimisel gaasistatakse maagaasiks.

Uuringu kohaselt ei nõua katelde üleviimine vedelkütuselt maagaasile kuigi suuri ümberseadistusi. Gaasikatlad on hästi automatiseeritavad ja võrreldes õlikateldega kõrgema kasuteguriga. Lisaks tekitab maagaasi põletamisel põlevkiviõlist märksa vähem heitmeid ning ka katelde hooldusvälp on pikem.

Põlevkiviõlist toodetakse Eestis soojust ligikaudu 600 gigavatt-tundi aastas, mis moodustab kuus protsenti kogu toodetud soojusest. Põlevkiviõlil töötavaid katlaid on ligi 540. Enam leiab põlevkiviõli kasutamist Ida-Virumaal, Harjumaal ja Viljandimaal.

Uuringu tellija, Elering AS, kavandab koos Vopak LNG ja Tallinna Sadamaga LNG terminali rajamist Muuga sadamasse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles