Päevatoimetaja:
Sander Silm

Sokli- ja katusealustel korteritel puudub sageli kasutusluba

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Soklikorruse korter.
Soklikorruse korter. Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Kinnisvaraturul näeb sageli väljaehitatud sokli, katusealuste ja juurdeehitistega kortereid, millel puudub korrektne kasutusluba, ehitusprojekt ja mille kohta ei soovi müüja esitada korrektseid andmeid.

Nii on juhtunud, et kinnisvarahindaja ei helista mitte objekti hindamisakti selgitamiseks, vaid hoopis nõutult küsimusega, mida te täpselt ostate – seda objekti ei ole olemas, kirjutas Õhtuleht.

Mari (nimi muudetud) soovis oma keldrikorruse korterit müüma hakates korteriomandina ostetud korteri eluruumiks ümber registreerida, kuid linnaametnik teatas, et tema hoolikalt renoveeritud korter on siiski ametlikult vaid kelder.

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja Elvis Tõnnison paneb inimestele südamele, et nad tuleksid enne väljaehituse alustamist nende juurde vastava linnaosa arhitekti jutule, et uurida, kas väljaehitust on üldse võimalik teostada.

«Ostmisel tuleb kuulata notarit, mitte soetada korterit süvenemata, millega on tegu,» ütles Tõnnison, kelle sõnul tuleb ikka ette olukordi, kus avastatakse ilma kasutusloa ja projektita kortereid. Näiteks siis, kui naabrid tulevad rääkima või maja soojustama hakates avastatakse eluruumid sealt, kus need olema ei peaks.

Tagasi üles