Masu ärgitas autoomanikke skeemitama

Foto: Toomas Huik

Majandussurutise aastatel on sagenenud juhtumid, kus liiklusõnnetuse korral eelistab kannatanu sõiduki remondile sularaha, samuti eelistavad mõned kindlustusseltsid remondiarve tasumise asemel maksta autoomanikule hüvitist. Selline käitumine toob Eesti teedele aga puudulikult taastatud sõidukid, mis võivad olla liikluses ohtlikud.

«Kui avariisse sattunud ­auto omanikule anda raha, siis ta kipub tegema vaid esmatarvilikud kulutused. Turvapatjade ja teiste turvaelementide taastamine jäetakse tihti tegemata,» rääkis Mart Jesse Eesti Liikluskindlustuse Fondist. Ta tõi näite: autole tekitatud kahju taastamiseks kulub 2000 eurot, aga üle poole selle summast võivad maksta turvavahendid.

«Inimene mõtleb, et lisaks autoremondile tahaks reisile ka minna, ja jätab turvavahendid taastamata. Ja nii tuleb liiklusse ebaturvaline auto,» selgitas ta.

Kui aga sellisena taastatud sõiduk peaks müüki minema, ei räägita loomulikult ostjale, kuidas auto on taastatud. «Siis on see juba kirikuõpetaja auto, millega on vähe sõidetud, avariidest rääkimata,» osatas Jesse.

Seadust tahetakse muuta

Jesse sõnul ei saa tekkinud olukorras süüdistada ainult autoomanikke, kes tahavad õnnetuse arvelt teenida n-ö vaba raha. «Viimastel aastatel on hakanud murenema 1990ndatel Eesti kindlustussektori poolt omaks võetud praktika hüvitada eelistatult remondiarveid – ka mõned kindlustusandjad on hakanud eelistama rahalist hüvitamist. Nii mõnelegi kliendile võib vahetu rahaline pakkumine meeldida, kuid kahjuks toob see kaasa probleeme laiemas plaanis,» leidis Jesse.  

Masu ajal muutus selline käitumine kindlustusseltsides isegi selgeks trendiks, sest nii tundus kasulik mõlemale poolele. «See ei ole seltsides massiline käitumine, aga on seltse, kus kahjukäsitlejale on antud suunis, et kui saab, siis suuna inimene rahalisele hüvitisele,» tõdes asjatundja.

Praegu valmistatakse ette uut liikluskindlustuse seadust, mis kohustaks kindlustusandjaid eelistama kahju hüvitamisel sõiduki remontimist, kahju rahaline hüvitamine oleks lubatud vaid erandkorras.

Jesse peab sellist muudatust igati põhjendatuks. «See on mõlema (kindlustus ja autoomanik – toim) poole käitumise  distsiplineerimiseks vajalik,» leidis ta.

Rahandusministeeriumist öeldi, et ka praegu kehtiva seaduse kohaselt peab kindlustusandja tegelikult eelistama sõiduki remonttööde tegemist. Rahaline hüvitamine on ette nähtud sõiduki hävimise korral või kui kindlustusandja ja kannatanu ei saa omavahel kokkuleppele, kuidas sõiduki taastusremont tehakse.

Ka rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe möönis, et rahalise hüvitamise osakaal on viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Ja aina sagedamini ei taastata makstud raha eest autot kas üldse või taastatakse vaid osaliselt, näiteks tehakse korda vaid visuaalselt nähtavad kahjustused, kuid muu, sealhulgas turvavarustus, jäetakse remontimata.

«Turvavarustuse olemasolu kontrollimine pärast remonti on keeruline, enamasti eeldaks see turvapatjade demonteerimist,» öeldi rahandusministeeriumist. Aasmäe lisas, et praktika näitab, mitmeid puudusi ei suudeta tuvastada ka tehnoülevaatuse käigus.

Rikub ausat konkurentsi

Lisaks soodustab kahju rahas hüvitamine ministeeriumi hinnangul maksudest kõrvale hoidvate remonditöökodade tegevust. Sellised ettevõtted pakuvad sõidukite remonttöid konkurentidest odavamalt ning raha saanud kannatanu eelistab odavamat, kuna ta saab siis osa kindlustushüvitisest endale jätta. «Sisuliselt rikub selline ettevõte aga ausat konkurentsi remondiettevõtete vahel ning soodustab seeläbi kaudselt maksupettusi,» ütles ametnik.

Ministeerium on küll skeemitamisest häiritud, kuid Aasmäe ei soovinud välja tuua ühegi seltsi nime, kus suunatakse kliente eelistama rahalist hüvitist. Kuna inimesel on seaduslik õigus nõuda sularaha ja selts on kohustatud raha välja maksma, siis ei saa Aasmäe sõnul seltse süüdistada.

If Kindlustuse kahjukäsitluse ostuspetsialist Tõnu Tammiste märkis, et rahalise hüvitamise juhtumid moodustavad nende firma juhtumite osakaalust väga väikese osa. «Võib olla 10–15 ühes kuus,» pakkus ta. Tammiste sõnul on ta küll kuulnud remonditöökodadelt, et osa kindlustusi pakub ise inimestele rahalist väljamakset, kuid Ifis seda ei tehta.

Liikluskahjud
Suurimate kahjude aeg Eestis jäi 2007. aastasse
Eestis tegutsevate kindlustusandjate liikluskindlustuse juhtumid:
    kogukahjud
    (miljonit    juhtumite
    eurot)    arv
2002    24,3    23 310
2003    24,8    24 802
2004    30,2    27 514
2005    40,0    30 137
2006    49,2    36 224
2007    60,0    38 830
2008    54,2    34 582
2009    44,4    30 457
2010    48,3    35 677
2011    42,6    33 271
2012*    18,7    13 865

* esimesed kuus kuud
Allikas:
Eesti Liikluskindlustuse Fond