Prokuratuur ei hakka Tallinna Sadama kai ehitust uurima
3. september 2012, 17:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja ringkonnaprokuratuur otsustas esmaspäeval mitte alustada riigikontrolli avalduse alusel kriminaalmenetlust Tallinna Sadama kai ehituse asjaolude uurimiseks.
Riigikontroll saatis 13. augustil Põhja ringkonnaprokuratuurile avalduse, milles palus kontrollida, kas KMG Inseneriehituse AS võib olla toime pannud kelmuse, esitades Tallinna Sadamale valeandmeid, et suurendada sadamakai ehitusega seotud tööde eest makstavat tasu 28,9 miljoni krooni võrra.
Prokuratuur otsustas esmaspäeval pärast riigikontrolli avalduse ja selle lisadega tutvumist, et neis puuduvad andmed, mis viitaksid kelmuse toimepanemisele ja ei algatanud kriminaalmenetlust, ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder BNSile.
Riigikontroll uuris uue kai ehitamist Muuga kaubasadamasse ja leidis oma aruande eelnõus, et Tallinna Sadam sai kaiehitusega 2,4 miljonit eurot kahju. Riigikontrolli auditi tööversioonis seisis, et Tallinna Sadama juhatus ei täitnud kai ehitamisel piisavalt ettevõtjatelt nõutavat hoolsuskohustust. Eesti Ekspressi andmetel soovitas riigikontroll oma auditi tööversioonis Tallinna Sadama nõukogul otsustada, «kas ja kui, siis millises ulatuses nõuda» kõnealune kahju välja sadama juhatuse liikmetelt Ain Kaljurannalt ja Allan Kiililt.
ASi Tallinna Sadam nõukogu arutas 14. augustil Muuga konteinerterminali 17. kai rajamise ehitushanget puudutava riigikontrolli aruande eelnõu, riigihankele tehtud õiguslik analüüs ettevõtte teatel hanke läbiviimise protsessis ühtegi rikkumist ei tuvastanud. Aruande eelnõus heidab riigikontroll Tallinna Sadamale ette riigihangete seaduse nõuete rikkumist.
Tallinna Sadam märkis augusti keskel, et tööde käigus nõustusid nad KMG Inseneriehituse ASi juhitud konsortsiumile täiendavalt maksma kai kandevõime tugevdamiseks 28,9 miljonit krooni ja merepõhjast liiva võttes laevadele lõhkekehadest tingitud kahju hüvitamiseks üheksa miljonit krooni. Hankeleping ja selle muudatused olid kooskõlastatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning veeteede ametiga.
Riigikontrolli aruande eelnõus tõstatatud küsimustele hankemenetluse korraldamisest koostasid Tallinna Sadama palvel õigusliku arvamuse advokaadibürood Tamme Otsmann Ruus Vabamets ning Kaevando ja Partnerid.
«Õiguslikule arvamusele tuginedes on juhtkond järginud kõiki riigihangete seaduse nõudeid,» ütles Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli. «Arvamuse kohaselt on Tallinna Sadam järginud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, minimaalsed lisakulud suurema kandevõimega kai rajamiseks olid põhjendatud ning ettevõttele kahju tekitatud ei ole.»
Seli sõnul kinnitas Tallinna Sadama juhatus nõukogule, et tööde kallinemine tugineb faktilistele kulutustele ja on põhjendatud. «Kokkuvõttes kujunes objekt Tallinna Sadama jaoks hankelepingus ettenähtust odavamaks ja saavutati parem tulemus.»
860 miljoni kroonise ehituslepingu lõpphinnaks kujunes Tallinna Sadama teatel 849 miljonit krooni.
2010. aasta juulis valminud uus konteinerterminali ala paikneb 27 hektaril, kailiini pikkus on 478 meetrit ja sügavus 14,5 meetrit.