Vorst ja sink muutuvad järjest magedamaks

Traditsiooniliselt on sinkide soolasisaldus olnud 3–3,5 protsenti, viineritel-vorstidel umbes kaks protsenti. Foto: Toomas Huik

Suuremad Eesti lihatootjad on juba viimased paar aastat vähendanud järk-järgult lihatoodete soolasisaldust. Rakvere lihakombinaat on võtnud eesmärgiks jõuda 2014. aastaks lihatoodetes keskmiselt 1,6-protsendilise soolasisalduseni.

Igal aastal vähendatakse Rakvere lihakombinaadi turundusjuhi Triin Lõokese sõnul toodete retseptipõhist soolasisaldust kolme protsendi võrra ja kokkuvõttes väheneb keskmine soolasisaldus toodetes kuni 15 protsenti.

«Selline pikaajaline üleminekuprogramm on vajalik seetõttu, et tarbija harjuks aegamisi vähem soolaste toodetega,» rääkis Lõoke. «Liiga järsk soola vähendamine võib tekitada tunde, et lihatoode on kaotanud oma maitseomadused, ja tarbija võib hakata ise soola juurde lisama. See aga ei vii meid eesmärgile lähemale – vähendada soolatarbimist üleüldiselt.»

Keedutooted on Lõokese sõnul traditsiooniliselt olnud väiksema soolasisaldusega kui näiteks singid ja suitsuvorstid. «Nendes tooterühmades oleme sõltuvalt tootest soolasisaldust viimase paari aastaga vähendanud lausa kuni 17 protsenti,» rääkis Lõoke, tuues näiteks Mõisa poolsuitsuvorsti ja Rakvere suitsutatud välisfilee singi.

Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusdirektori Simmo Kruustüki sõnul on nemad soolasisalduse vähendamise protsessiga praeguseks juba lõpule jõudnud. «Oleme viimase kolme aasta jooksul vähendanud toodete soolasisaldust üle 20 protsendi, mille tulemusena on praegu toodete keskmine soolasisaldus alla kahe protsendi,» rääkis Kruustük. «Rohkem pole see vajalik ega praktiliselt ka võimalik, sest vastasel juhul kaoksid toote head maitseomadused ja toodete säilivus väheneks minimaalseks.»