Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Võistlus - kas Selveris saab ostud kiiremini tehtud puldiga või puldita?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reede õhtul kulus tavapärasel viisil Selveris ostude tegemiseks pea 10 minutit.
Reede õhtul kulus tavapärasel viisil Selveris ostude tegemiseks pea 10 minutit. Foto: Hanneli Rudi

Kas inimene saab masina vastu – see küsimus tekib ikka ja jälle ning täiesti ootamatutes kohtades, nagu näiteks supermarketis. Kuidas saab õhtuse tipptunni ajal ikkagi kiiremini ostud tehtud – kas puldiga riiulite vahel plõksutades või proffide käteosavusele lootes. Tõde selgus katsetades.

Eelmise reede õhtul läksid tõde välja selgitama ema ja tütar, kelle jaoks Järve Selver on kodupood olnud juba selle avamise ajast ning kes leiaksid kõik vajamineva seal üles ka kinnisilmi.

Kes saab puldi ja kes rõõmu sabas seista, selgus kohe alguses, kui noorem generatsioon teatas, et katses on ta nõus osalema vaid juhul, kui saab puldi. «Kallil reede õhtul on muudki targemat teha kui sabatada,» oli 18-aastase karm hinnang.

Mõlemad osalejad said nimekirja ostudest – piim, leib, kolm porgandit, laim, pudruhelbed, kaks väikest jogurtit. Et võistlus oleks pisut keerulisem, sai ostunimekirja lisatud alkohol ja üks sel päeval allahinnatud toode, mille puhul lihtsalt puldiga piiksutamisest ei piisa.

Alkohol sai nimekirja pandud lootuses, et ehk tuleb pood kontrollima, kas neiu ikka võib juba napsu osta. (Ette ruttavalt tuleb tunnistada, et seda ei juhtunud.)

Käimiskiirus lepiti enne starti ka kokku ning see pidi olema mõõdukalt kärme.

Selveri pressiesindaja Annika Vilu kinnitas, et reedeõhtune tipptund on poes kella viie ja poole kuue vahel ning kell 17.10 läks stopper käima. Esimene pilk müügisaali kinnitas, et kassasabad pole kuigi pikad, küll aga oli üks riiul selvepultidest tühi.

Korvi asju ladudes ning kassa poole tüürides kulus vajalike asjade leidmiseks 5 minutit 30 sekundit. Kuigi kassasabad polnud pikad, jättis seal seisjate ostukäru  mulje uue näljaaja saabumisest Eestisse.

Õnneks leidus üks äärepoolne kassa, kus seisnud neli inimest olid suutnud oma ostud mahutada korvidesse. Järjekord liikus suhteliselt kiiresti, kuid kui jäänud oli veel üks inimene, hakkas müüja millegipärast väikseid kilekotte rebima ja neid käe järgi seadma.

Sekundid jooksid kiiremini kui kunagi varem ning meeleolu läks pingeliseks, kui teine prooviostu tegija jäi silma eemal paistvas selvekassade tsoonis. Püüdes siiski iga hinnaga tõestada, et inimene suudab masinaga võistelda, sai pangakaart pisut liiga vara kaardilugejasse ning protseduuri tuli korrata. Kõik see nõudis lisaaega. Kokku kulus ostude tegemiseks 9 minutit ja 56 sekundit.

Selveekspressi kasutanud neiu sai hakkama 8 minuti ja 30 sekundiga. Sabas seinu arvates oleks vahe võinud olla veelgi väiksem, kui poleks olnud sekeldusi pangakaardiga ning kassapidaja rebimistööd.

Teise katseostu teinu hinnangul oleks kiiruste vahe võinud aga olla veelgi suurem, kui puldi oleks saanud kätte kohe esimesest riiulist ning poleks olnud sekeldusi juurikaosakonnas.

Selveekspressi kasutajad peavad oma puu- ja köögivilja ise ära kaaluma ning targad kaalud ei suutnud katse ajal ära tunda porgandit ja laimi. «Minu arvates viskab see kaal ette need tooted, mida viimati on kaalutud,» arvas neiu. Nii tuli tal minna tagasi leti juurde ja jätta meelde nende klahvikombinatsioon. Porgandite kohal aga rippus mugulsibulate number ning seetõttu tuli veel kord tagasi minna.

Samas aitas aega võita teadmine, et roosa allahindlussildiga toodete puhul on vaja teha tasaarveldus. «Kuna ma seda teadsin, siis ma ei skänninud seda ära, vaid küsisin ostukontrollikassast, mida ma tegema pean,» rääkis testija. Kassapidaja kutsus ta enda juurde, lõi allahinnatud koogi hinna käsitsi sisse, ka puldis olevad andmed salvestas müüja ise süsteemi ning raha sai sealsamas kohe ära maksta.

«Kui ma oleks soodustootega otse läinud selvekassasse, siis oleks ma maksnud selle täishinna ja hiljem oleks kulunud lisaaega tõe väljaselgitamiseks. Praegu kulus kassas alla minuti,» rääkis ta.

Seekord võitis masin, aga kõik oleks võinud minna hoopis teisiti, kui selvepulte poleks jagunud, nii nagu oli see nädal aega varem. Või kui puldikasutaja oleks kutsutud ostukontrolli, nagu juhtus paar nädalat varem.

Aga otsustades riiulite vahel pidevalt kostvate piiksude järgi, inimestele selveekspressi süsteem meeldib.

Tagasi üles