Eesti valitsuse võlakoormus kasvab järgmisel aastal 12 protsendini

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Toomas Huik

Eesti võlakoormus kasvab lähiaastail hüppeliselt, sest võla arvestusse lisatakse EFSFi laenud, selle aasta lõpuks kasvab võlakoormus 10,5 ja tuleva aasta lõpuks 12 protsendini SKTst.

Mulle langes valitsuse võlakoormus kuue protsendini. Valitsus oma senist laenupoliitikat ehk laenuvõtmise vältimist muuta ei kavatse.

«Eesti laenupoliitika ei muutu,» kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi reedel pressikonverentsil.

Ligi kinnitas, et Kreeka väljaaitamise plaan, et seitsme aasta jooksul viia riigi võlad jätkusuutlikule tasemele, on endiselt jõus. Ligi lisas, et septembris algab Kreeka valitsuse edusammude hindamine, siis lisandub ka uut infot.

Aga just EFSF-lt Kreekale ja Hispaaniale antavad laenud suurendavad Eesti laenukoormuse arvestust.

Keskvalitsuse võlakoormust mõjutavad lisaks jooksvate tulude ja kulude vahele olulisel määral ka finantseerimistehingud. 2012. aastal tehakse esimesed sissemaksed Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM). Kokku 150 miljonit eurot. Eesti energia sai sel aastal 150 ja tuleval aastal saab kuni 200 miljonit eurot lisakapitali.

«ESM ei ole nii suur kamakas riigi rahandusele, kui ajalehtedes lugeda või riigikogust kuulda,» kommenteeris Ligi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles