/nginx/o/2012/08/16/1274004t1h6507.jpg)
Avatud elektriturul kujuneb börsil igaks tunniks nõudluse ja pakkumise järgi elektri hind ning seetõttu peab ka tarbitavaid elektrikoguseid mõõtma tunni kaupa, kirjutab Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi Elektrilevi blogis.
Kuidas mõõdetakse elektritarbimist avatud turul?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektritarbimise mõõtmine on Rahi sõnul võrguettevõtjate kohustus, kes hakkavad infot kliendi tarbitud kilo- või megavatt-tundide kohta edastama sõltumatusse andmevahetusplatvormi, mida haldab Elering. Sealt edasi liigub tarbimiskogus kliendi valitud elektrimüüjale, kes selle alusel saab esitada arve.
«Võrguettevõtja ei tea kliendi valitud elektrimüüjat ega elektripaketti – näiteks kas klient on valinud fikseeritud hinna, mis iga kuu ega tund ei muutu, või jätnud hinna sõltuma börsist. Seetõttu peab võrguettevõtja tagama iga kliendi puhul elektrikogused ikkagi tunni kaupa,» selgitas Rahi.
Tunnipõhise tarbimise arvestamiseks pakub seadusandja 2017. aastani kaks alternatiivi – kas täpne mõõtmine kaugloetava arvesti kaudu või kuu tarbimiskoguse arvestuslik jagamine tundide vahel tüüpkoormusgraafiku alusel.
Tüüpkoormusgraafiku järgi arvestatakse elektritarbimist igale aasta 8760-le tunnile omistatud kindla teguri järgi. Selle teguri on Elektrilevi arvestanud klientide statistilise varasema tarbimise järgi. Tegur erineb kuude, nädalapäevade, kellaaegade ja riigipühade lõikes, mis kõik mõjutavad tarbimist.
«Näiteks õhtustel tundidel on keskmine tarbimiskoormus ja seega ka tegur arvestusliku tunnikoguse määramiseks reeglina suurem, öötundidel väiksem. Kui klient teatab kuu näidu, jagataksegi tarbimiskogus selle kuu iga tunni vahel vastavalt määratud teguritele,» kirjeldas Rahi ning lisas, et kui kliendil on kahetariifne arvesti, arvestab ka tegur eraldi konkreetse kuu päeva- ja öötunde.
Kirjeldatud tunnitarbimise arvestus kehtib kodu- ja väiksematele äriklientidele. Suurtele elektritarbijatele ehk valdavalt ettevõtetele, kelle tarbimine erineb tugevasti sõltuvalt äri spetsiifikast, on eriti oluline see, et elektrikogused iga tunni kohta saaksid mõõdetud täpselt tegeliku tarbimise alusel. Seetõttu näeb võrgueeskiri ette, et suuremad kui 63A peakaitsmega tarbimiskohad peavad kauglugemisel olema juba järgmise aasta algusest.
Kõikidele klientidele Eestis paigaldatakse kaugloetavad arvestid 2017.aasta alguseks.
Eestis on kõik suuremad võrguettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisega alustanud. Elektrilevi võrgus olevast ligi 650 000 arvestist on täna kaugloetavad ligi 57 000, Imatra Elektri 24 000 arvestist on kauglugemisel 3100 ja VKG Elektrivõrkude ligi 37 000 arvestist on kaugloetavad 20 500.