Endine varas õpetab, kus ei tasu väärisasju hoida

Foto: Toomas Huik

Korterivargused on kõige kiiremini  kasvav kuriteoliik eraomandi vastu. Mitte keegi ei ole selle vastu kaitstud, seepärast on soovitav hoida väärisasju seal, kust neid otsida ei osata, vahendab DzD.ee MK Estonija artiklit. «Sellist kohta korteris pole,» kinnitas endine varas Vadim (nimi muudetud), kelle vargakarjäär ulatub veel nõukogude aega.

Kuidas vargad otsivad peidetud asju? Inimesed mõtlevad ühtemoodi. Esiteks pole korteris väga palju kohti, kuhu on võimalik torgata raha. Teiseks, kohad, kus varjatakse oma raskelt teenitud raha, avastavad professionaalid viie minutiga.

Nimekiri kohtadest, kus ei ole mõtet endise varga sõnul raha hoida on: mööbel, riided, raamatud, ventilatsioonišahtid, madrats, pildid, peeglid, vaibad, köök ja köögitarbed, WC loputuspaak, omatehtud uurded, seinad ja põrand.

«Kõige rumalam koht raha hoidmiseks on riietekapis. Olen kuulnud arvamust, et seni kuni varas riie, riide haaval raha otsib, siis ta väsib ära. Asjaarmastaja võib-olla küll, aga professionaal läheb alati lõpuni. Profil on terane silm ja pisut rohkem punnis taskut märkab ta kohe, paksema koha riides tunneb sõrmega kiiresti ära,» sõnas varas.

Ka WC loputuskasti kontrollitvad vargad esimeste seas. Seda kohta näidatakse, kui eriti kindlat paika paljudes krimifilmides. Aga kogu maailma vargad vaatavad ka filme.

Intelligentsed inimesed hoiavad raha raamatute vahel. Vadim meenutas, kuidas käisid sees ühes korteris, mille omanik oli 25-rublased pannud lasteraamatute vahele. «Ta ei tõmmanud raamatust lehti välja, vaid pani hoolikalt lehtede vahele 10 kupüüri korraga. Tuli raamatuid raputada ja pärast raha vaiba pealt kokku koguda. Aega kulus märksa enam, kui algselt planeeritud.»

Ta meenutas vargust, mis oleks võinud jääda saagita, kui varas poleks kogemata liigutanud kardinat. Selgus, et omanik oli pannud kardinavoltidesse rahapakid.

Populaarne koht raha peitmiseks on mänguasjad. «Vanemad arvavad, et vaevalt tuleb kellelegi pähe puutuda pühaks peetud esemeid – laste asju. Aga see ei ole nii,» rääkis mees.

Vargad sisenevad tavaliselt korterisse ukse kaudu, mida avatakse  võtmega, noaga, kääridega, traadiga, nõeltega – varaste arsenal on rikkalik. On vargaid, kes on keskendunud villadest varastamisele. Uurivad ja puurivad neid, aga kui on tegu n-ö miljonivargusega, siis pöörduvad sissemurdjad meistri poole. Nii avatakse kõik uksed. Kui mitte esimene kord, siis kolmandal korral. Kolmandal korral avatakse uks pererahva võtmega, mis on eelnevalt varastatud.

Nii politsei kui pankade esindajad annavad ühesuguse soovituse – ostke seif, kuid ärge sinna midagi pange. Vargad kulutavad hulga aega selle avamisele ja neil ei jää aega teisteks otsimiseks. Vadim vaidleb sellele vastu. See võib vihastada varast, kes mõtleb välja midagi vastikut, et korteriomaniku vara igal juhul kahjustada. Kui mitte, siis tullakse ikka ja jälle sinna korterisse tagasi. «Me leiame teie raha igal juhul,»  tunnistas eksvaras.