Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/20/921468t1hbda2.jpg)
Gazprom otsustas peatada ühe ambitsioonikamatest projektidest energiatööstuses – üüratu Štokmani gaasimaardla arenduse Barentsi meres. Põhjuseks on liiga kõrgeks kippunud kulud.
Otsus rõhutab väljakutseid, mis Arktika jäistes vetes töötamine ettevõtetele kaasa tooks.
Eeldatavasti kätkeb piirkond endas lausa 25 protsenti maailma avastamata nafta- ja gaasivarudest, kusjuures gaasi hulk peaks olema 3,9 triljonit kuupmeetrit – enam kui Norra mandrilaval kokku. Logistiliselt on 600 kilomeetrit Venemaa rannikust asuv piirkond, mis kubiseb jäämägedest ja kus pool aastat valitseb pimedus, tohutult problemaatiline.
Ühtlasi raputavad Štokmani projekti Põhja-Ameerika kildagaasirevolutsioonist tulenevad kataklüsmilised muutused, mis on välistanud peamise plaanitud ekspordituru.
Gazprom kavatses arendada Štokmani maardlat koostöös prantslaste Totali ja Norra Statoiliga.
Gazpromi tootmisjuht Vsevolod Tserepanov ütles eile Norras reporteritele, et maardla arendus ei ole kõrgete kulude tõttu võimalik.
«Kõik osapooled on jõudnud järeldusele, et projekt läheks praegu liiga kalliks,» teatas ta.
Gazpromi pressiesindaja Sergei Kuprijanov ütles Financial Timesile, et otsus vaadatakse üle «üksnes siis, kui turutingimused muutuvad: kui hinnad tõusevad või kulud langevad».
Gazpromi esialgne plaan oli Štokmani gaas veeldada ja tankeritega USAsse toimetada.
2009. aastal ennustas Gazprom, et tarnib aastaks 2020 Põhja-Ameerika turule 10 protsenti sealsest gaasivajadusest. Rehkendus tehti enne kildagaasibuumi puhkemist, mis on pööranud USA puudujäägi ülikülluseks.
Projektile andis täiendava hoobi Euroopa edasist gaasinõudlust puudutav ebakindlus, mis on Gazpromi põhiturg. Ühtlasi on veeldatud maagaasist saamas arvestatav konkurent, olles sageli odavam Gazpromi naftaga seotud torujuhtme-gaasi hindadest.
Teadaolevalt pärssisid projekti ka partnerite vahelised vastuolud – välispartnerid ei olnud rahul Vene valitsuse poolt pakutud finantstingimustega.
Hiljuti teatas Statoil, et kirjutab kortnasse 336 miljoni dollari jagu Štokmanisse tehtud investeeringuid ning annab oma akstiad Gazpromile tagasi, kuna investeerimistingimusi ei suudetud tähtajaks kokku leppida.
Statoili pressiesindaja sõnutsi «ei olnud projekt [varasema raamlepingu kontekstis] äriliselt elujõuline ning me otsustasime seda mitte pikendada». Ta ütles, et Statoil jätkab siiski Gazpromiga läbirääkimisi uute tingimuste üle.
Totali pressiesindaja keeldus kommentaaridest.
Copyright The Financial Times Limited 2012