/nginx/o/2012/08/30/1291608t1hf2d8.jpg)
Kas teadsite, et Karl Marx külastas kogu elu jooksul vaid ühte tehast? Bestselleri «A Beautiful Mind» (1998) autori Sylvia Nasari viimase aja uurimisobjekt on maailmakuulsad majandusteadlased.
Sylvia Nasar majandusteadlastest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nasar toob välja mõned hämmastavad faktid Karl Marxi kohta. «Kapitali» avaldamise ajaks ei olnud Marx külastanud mitte ühtegi tehast ja kogu oma elu jooksul käis ta vaid ühes tehases Tšehhis, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Marx elas ühe miili kaugusel oma aja parimatest ajudest Londonis (Eliot, Mill, Dickens), kuid ei vaevunud neid külastama. Tal oli vastus, et kapitalism on hukule määratud ning selle kinnituseks tuli leida vaid fakte. Uskumuse aluseks oli Johannese ilmutusraamat (ning selle kaks armeed), mis omakorda oli fundamentaalluterlase Engelsi «lemmikteos».
Beatrice Webbi panuseks nimetab Nasar sotsiaalse turvavõrgustiku kontseptsiooni ehk ideed, et riikliku poliitika eesmärk peaks olema vaesuse vältimine. Osa vaesusest kaob majanduskasvuga, kuid teine osa, mis põlvest põlve edasi kandub, on püsiva iseloomuga. Parempoolne Winston Churchill sai Webb’i ideedest innustust ning lõi heaoluriigi alged Inglismaal juba enne Esimest Maailmasõda (mitte peale Teist) majandusõitsengu tippajal.
John Maynard Keynes`i kohta ütleb Nasar, et tema oli varmas oma arvamusi muutma. Oma üldise tasakaaluteooriani jõudis ta alles siis, kui muud võimalused Suurt Depresiooni seletada olid ammendunud. Keynes’i enda usk majandusteadusesse oli piiratud ning ta üks vähemtuntumaid tsitaate on, et majandusteadlased peaksid endast mõtlema tagasihoidlikult nagu kompetentsed hambaarstid.
Nasari sõnum on, et majandusteaduse saavutuste hulka kuulub arusaam, et just tootlikkuse kasv on olnud rikkuse ja ühiskonna arengu aluseks. Tänapäevane majandusteadus ei suuda küll ära hoida kriise, kuid on seni suutnud vältida Suure Depressiooni kordumist. Lahendamata on jätkuvalt küsimused riigi ja erasektori vahelisest tasakaalust ja optimaalsest maksukoormusest.
Näitena võib tuua Rootsi ja USA. Mõlema lähenemine makromajandusele on peaaegu diametraalselt erinev, kuid nad on suutnud üles ehitada modernse ja rikka ühiskonna. Neid ühendab hea ärikeskkond. Just Rootsi puhul kiputakse unustama, et tegelikult on neil väga tugev erasektor, mis paneb aluse ka jõukusele.