Toataimed tahavad talveks tuppa tagasi

Annela Nõmmik Foto: SCANPIX

Suvi on läbi saamas, mistõttu tuleks õues suvitanud toataimed tagasi tuppa tuua. Viimane aeg taimede tuppatoomiseks on septembri esimene pool ehk enne öökülmi.

«See võib aastate lõikes varieeruda, aga oluline on jälgida ilmateadet,» selgitas Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Annela Nõmmik. Kui on väga pikk ja soe sügis, võib lilli õues ka kauem hoida. Tuleb aga meeles pidada, et enamikule suvitajaile ei meeldi temperatuur alla nulli.

Nõmmiku sõnul taluvad paarikraadist külma mõned fuksiad ja lõuna-tõlvpuu, ent oma lemmikutega pole mõtet katsetada – kui lubab öökülma, tooge lilled tuppa ära.

«Enamik lähistroopilisi taimi on suurema kohanemisvõimega kui troopilise päritoluga taimed. Jahedalembesed taimed vajavad ka talvitumiseks madalamaid temperatuure, ent kindlasti valget kohta,» sõnas aednik. Sellised taimed on sidrunipuu, apelsinipuu, mandariinipuu, harilik mürt, loorberipuu, luuderohud, õlipuu, lõuna-tõlvpuu, oleander, aukuuba, kameelia, karuspalm, datlipalm, fatsia, fatseedera, rosmariin jpt.

Enne tuppatoomist tuleks taimedele teha kindlasti põhjalik läbivaatus ja pesu, et vältida soovimatute kahjurite kolimist tuppa. Eriti hoolikalt tuleks jälgida lehekaenlaid ja lehtede alumisi külgi. Kui seal on elupaiga leidnud lehetäid, tuleb kindlasti kasutada tõrjeks kas rohelise seebi, küüslaugu, raudrohu või sibula leotist.

«Kui leiate karilasi, keda muide on sellel aastal tohutult liikvel, kasutage tõrjeks Actara abi, ja mitte ühekordselt,» soovitas Nõmmik. «Pritsimist tuleb kindlasti nädala möödumisel korrata.»

Vihmausside korral tuleks pott asetada sooja, 35–40-kraadise veega täidetud anumasse nii, et veetase oleks potis olevast mullapinnast sentimeetri võrra madalamal. Seejärel tuleks potil lasta seista pool tundi, kuni vihmaussid pinnale ronivad, et nad sealt siis kokku koguda.

Lisaks tuleks taimepotid hoolikalt üle vaadata ka selle pilguga, et poti küljes poleks muid õuekahjureid nagu nälkjad ja teod. «Taimede sissetoomisel vaatame taimepotid hoolega üle ja eemaldame kahjurid mehaaniliselt. Põhiliselt peidavad nad endid pottide alla või kui potil on tagasipööratud äär siis selle ääre sisse,» kirjeldas botaanikaaia aednik.

«Taimedel, mis talvituvad jahedas (0–5 kraadi) ja pimedas, lõikame ära kõik rohtsed osad,» juhendab Nõmmik. «Talvituma jätame ainult puitunud varred.» Sellised taimed on fuksia, suurelehine hortensia, sinine kartulipõõsas, pelargoon ja inglitrompet.

Pärast taimede tuppatoomist tuleks need asetada valgesse ja õhurikkasse kohta. Spetsialisti sõnul kehtib reegel, et sügisel toataimi enam ümber ei istutata, kuid alati on ka erandeid – kui taim näeb kidur välja või on poti lõhki kasvanud, tuleb tegutseda.

«Taim käitub täpselt samuti kui inimenegi – ka tema vajab uute oludega kohanemiseks aega,» nentis aednik. Kõige olulisem on jälgida, et taimede tuppatoomisel ei oleks suurt temperatuurikõikumist.

«Kui me oleme oma lemmikud tagasi kolinud, siis peame kastmises pikema pausi, kuna leotasime ja pesime neid ju korralikult. Enne järgmist kastmist võiks lasta mullapallil taheneda. Loomulikult jääb ära ka väetamine, sest taimed peavad ju puhkeperioodiks valmistuma. Väetada võib vaid neid, mis veel õitsevad. Kastmist tuleks oluliselt vähendada taimedel, kellel algab juba puhkeperiood nagu ratsuritäht, hortensia ja kaktused,» lisas ta.

Kuna tänapäeval on paljudes kodudes põrandaküte, siis kindlasti tuleks ka sellega arvestada. Kindlasti peab õhk läbi käima taimepoti põhja ja põranda vahelt. Selleks on hea kasutada ratastel lillealuseid või siis ratastel dekoratiivpotte.

Aknale võiks valmis tuua ka maitsetaimed, et pikendada nende kasutust köögis.