Volinik: Instrumentarium eelistas töölevõtmisel eestlasi

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper Foto: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper on arvamusel, et Instrumentarium ei järginud uuele tootmisliinile värbamisel võrdse kohtlemise põhimõtet eelistades tööle võtta eestlasi.

Võrdse kohtlemise volinikule saadetud kirjas kurtis naine, kelle nimetame siinkohal Veraks, et Instrumentariumi Tallinna tootmisüksuses loodud eriliinile, kus hakati valmistama eritellimusi, said tööd vaid eestlased ja värbamisel jäeti kõrvale vene rahvusest staažikad töötajad.

Volinik leidiski pärast põhjalikku uurimist ja poolte ärakuulamist, et Instrumentarium ei järginud eriliinile värbamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ning ei suutnud ümber lükata naise kahtlust, et teda on diskrimineeritud tema rahvuse tõttu.

Vera esitas kahe aasta jooksul mitmeid sooviavaldusi pääsemaks tööle eriliinile, kuid tema taotlused jäeti rahuldamata. «Samal ajal võeti sinna tööle mitu eestlast, kelle töökogemus ja haridus ei olnud minust paremad,» seisab avalduses.

Lõpuks pakkus ettevõte 20. detsembril 2011 saadetud teates avaldajale prillikoostaja ametikohta, ent kuna avaldaja ei nõustunud pakutud töölepingu muudatustega, vabastati ta 31. detsembril 2011 ametist koondamise tõttu.

Instrumentarium kinnitas, et vabale töökohale võetakse selleks tööks kõige sobivam isik, kel on parimad oskused ja kogemused. Konkreetsel juhul leidis tööandja, et töötajal puudusid piisavad kogemused töötamaks eriliinil ja tema töö kvaliteet oli allpool nõutud taset.

«Tööandja ei kogu andmeid töötajate rahvusliku kuuluvuse või etnilise päritolu kohta, kuivõrd nende näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega. Sellegipoolest on teada, et eriliini töötajatest kaks räägivad eesti keelt vene aktsendiga ning suhtlevad omavahel vene keeles,» seisab volinikule saadetud selgituses.

Volinik lähtus oma hinnangu andmisel võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise nende rahvuse tõttu töö saamisel, kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, värbamiskriteeriumide kehtestamisel ning edutamisel.

Kokkuvõttes leidis võrdse kohtlemise volinik, et Vera jäeti tema rahvuse tõttu 2010. ja 2011. aastal eriliinile tööle võtmata. Ta leidis, et Instrumentarium ei ole piisavalt tõendanud, et avaldaja eriliini töölt kõrvalejätmise põhjustasid avaldaja erialaste oskuste puudumine või tema töö madal kvaliteet.

Eraldi teemana kerkis üles Vera koondamise seaduslikkus. Riigikohus on oma 2. veebruari 2012. aasta otsuses rõhutanud, et tööandja kohustus pakkuda teist tööd ei piirdu vaid erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal pakkuda töötajale ka muud tööd, mida ta on võimeline tegema.

Diskrimineerimisvaidlusi lahendavad kohtud, töövaidluskomisjonid ning lepitusmenetluse korras õiguskantsler. Diskrimineerimise läbi kannatanul on õigus nõuda tööandjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on üks aasta.

Mari-Liis Sepperi sõnul on see tänavu juba teine arvamus, kus tuvastati rahvuse tõttu diskrimineerimine. Varasemast on teada kaks kohtuotsust (2006 ja 2009), kuid siis oli küsimus Tallinna Vangla ametnike keeleoskuses.

Praxise tehtud integratsiooni monitooringu järgi on 20 protsenti inimestest kogenud ebavõrdset kohtlemist teise rahvuse poolt.