/nginx/o/2010/07/11/400281t1h87c6.jpg)
Kataloonia autonoomne piirkond, mis on hädas oma võlgade teenindamisega, palub Hispaania keskvalitsuselt 5 miljardit eurot kriisilaenu. Samal ajal vähenevad erahoiused Hispaania pankades euroajastu kiireimas tempos.
Hispaania suurim piirkond palub prisket kriisiabi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kataloonia võlakoorem on 42 miljardit eurot. Piirkond, mille majandus on sama suur kui Portugalil, teatas eile kavatsusest pöörduda abi saamiseks Hispaania riikliku päästefondi poole.
Piirkond on jäetud võlaturgude ukse taha ja on juba kolmas Hispaania 17 autonoomsest piirkonnast, mis 18 miljardi eurosest päästefondist abi taotleb.
Kataloonia valitsuse pressiesindaja Francesco Homs ütles, et nad ei kavatse aktsepteerida ühtegi poliitilist lisatingimust keskvalitsuse poolt, «kuna see raha on Kataloonia raha».
Piirkonna sõjakas suhtumine tõotab veelgi pingestada suhteid keskvalitsusega pärast seda, kui Kataloonia juuli lõpus piirkondlike eelarvete arutelu boikoteeris.
Rahapalve taustafooniks on olukord, kus eraisikute ja -ettevõtete hoiused Hispaania pankades kahanevad kiireimas tempos alates euro kasutuselevõtust ning riigi majandus kärbub juba kolmandat kvartalit järjest.
Samal ajal tühistas Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi oma sõidu Jackson Hole’i USA keskpanga Föderaalreservi aastakoosolekule.
Draghi, kes pidi nimetatud koosviibimisel sõna võtma, on pressiesindaja sõnutsi «lähipäevil tööga liiga koormatud».
Reisiplaanidest USAsse on loobunud ka teised EKP juhatuse liikmed.
Euroala keskpankurid peaksid 6. septembriks leppima kokku võlakirjaostude programmi üksikasjad. Lähedalseisvate allikate sõnutsi on kokkulepe aga üha suurema küsimärgi all.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on öelnud, et tema valitsus kavatseb kaaluda täiemahulise Euroopa päästepaketi plusspunkte. Pärast kohtumist Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuyga ütles Rajoy, et plaanib tegutseda lähtuvalt riigi parimatest huvidest, kuid ei ole abipalve osas veel midagi otsustanud.
«[Abipaketi] läbirääkimisi käimas ei ole, kuna valitsus ei ole seda [abipaketti] palunud. Käimas ei ole mitte mingisuguseid läbirääkimisi,» rõhutas Rajoy.
Kataloonia abipalve kohta ütles peaminister: «Hispaania aitab Katalooniat, nagu ka varem.»
Rõhutades veelgi muret kriisi sügavuse üle, kukkusid firmade ja majapidamiste hoiused Hispaania pankades juulis 4,7 protsendi võrra 1,51 triljonile eurole. Langustrend sai alguse läinud aasta keskpaigast. Hoiused on langenud tagasi 2008. aasta alguse tasemele.
Hoiuste vähenemine viitab kahtlustele nii 13-aastase rahaliidu kui Hispaania majanduse stabiilsuse suhtes.
Vähenemas on ka Hispaania pankade isu kohalike riigivõlakirjade järele, EKP andmetel kõhnusid nende portfellid juulis 7,6 miljardi euro võrra. See tähendab, et EKP nn «odavlaenukampaania» mõju, mille käigus süstiti euroala finantssüsteemi detsembris ja veebruaris 3-aastaste laenude kujul üle 1 triljoni euro, on hakanud maha käima.
Hispaania ja Itaalia pangad kasutasid EKP odavat laenuraha selleks, et osta üles riigivõlakirju, aidates tirida alla Madridi ja Rooma laenukulusid.
Copyright The Financial Times Limited 2012