/nginx/o/2012/08/27/1287026t1hf90d.jpg)
Ida-Virumaa Mäetaguse vald viib keskkonnatoetuse abil Mäetaguse asula kaugkütte üle taastuvenergiale: katlamajas hakatakse kasutama puidutootmise jääke ning põhku ja viljajäätmeid.
Ida-Virumaal hakatakse maju kütma saepuru ja põhuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mäetagust hakkab tulevikus kütma biomass: peamiselt saepuru, laastud ja energiavõsa, aga kuni 15 protsenti võib olla ka põhku ja viljajäätmeid,» rääkis Põhjarannikule Mäetaguse vallavalitsuse arendusnõunik Jana Pavlenkova. Toormes loodab vald kohalikele, nii oma valla kui ka naabervaldade tootjatele.
Kui palju biomassi kasutamine toasooja praeguse põlevkiviõliküttega võrreldes odavamaks võiks muuta, ei söandanud Pavlenkova ennustada. «Eelprojekt on esitatud aasta tagasi ja kõik hinnad on juba palju muutunud, nii et keegi ei oska öelda, kuidas need muutuvad pärast seda, kui elektriturg avaneb. Praegu ei saa öelda veel sedagi, kas tuleb ehitada uus katlamaja või saab kasutada olemasolevat.»
Järgmisena on kavas põhjalikud läbirääkimised ekspertidega, pärast mida koostatakse lähteülesanne ja kuulutatakse välja hange uudse kaugkütte projekteerimiseks ja ehituseks. Pavlenkova peab tõenäoliseks, et bioküte hakkab Mäetagusel sooja andma järgmise aasta lõpus.
Isegi kui taastuvenergiale üle ei mindaks, tuleks kaugküttesse igal juhul investeeringuid teha: vaja oleks uuendada katlamaja ja mõned põlevkivikatlad oleks tarvis paari aasta pärast välja vahetada.