/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/08/27/1286962t1h9168.jpg)
Eesti Energia Narva elektrijaama põlevkiviahjus augusti algusest biomassi ei põletata, aga see ei tähenda, et riiklik energiafirma oleks sellest loobunud.
Tants ümber Narva hakkpuidukatla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kaua kui Eesti Energia on põletanud hakkpuitu Narva kateldes, on ka firma konkurendid poliitikute toel seda ära keelata üritanud. Augusti algusest biomass põlevkiviahju ei lähe, aga see ei tähenda, et riiklik energiafirma oleks sellest loobunud.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ütles, et metsafirma peab Narva lepingu ülesütlemise tõttu leidma ostja umbes 100 000 tihumeetrile puidule. Kodumaalt seda leida on keeruline, seetõttu püüavad nad Kallase sõnul leida hakkpuidule ostjat välismaal. Turgu oleks, aga laevatamiskulude tõttu ei saa firma selle eest kindlasti ligi 18 eurot megavatt-tunni eest nagu Eesti Energia käest.
«Mina julgen öelda, et Eesti Energia lepingu lõpetamise risk on üleval sellest ajast peale, kui Narva jaamade hakkpuidutoetus 2009. aastal seadusse kirjutati,» kommenteeris Kallas. «See on olnud kogu aeg teada, meil on olnud vastastikune mõistmine – kui toetusi ei maksta, siis osta ei saa, sest hakkpuiduga kütmine oleks siis kahjumlik tegevus.»
Eesti Energia ei loobu
Postimehe käsutuses olevast Eesti Energia juhatuse memost ettevõtte nõukogu liikmetele selgub, et firma panustab ka edaspidi nii vanas Balti kui ka uues Auvere elektrijaamas hakkpuidu põletamisse. Firma juhatus kinnitab memos, et Auvere elektrijaam saab biomassi lisamise süsteemi ning elektrijaama tasuvus pole sõltuvuses taastuvenergia riiklikest toetustest.
Kuigi selleks aastaks on Eesti Energia puiduga kütmise lõpetanud, lubab majandusministeeriumi seaduseparandus seda firmal siiski teha, igal aastal 375 GWh mahus. Lihtsalt öeldes võiks Eesti Energia Balti elektrijaama ühes plokis, mis annab toasooja ka Narva linnale, põletada kuus kuud aastas hakkpuitu.
Rohkemaks pole Juhan Partsi majandusministeerium valmis toetust maksma. Seda põhjusel, et tarbijate taskust võetav taastuvenergiatasu läheks liiga suureks. Kodukulude kontrolli all hoidmine on IRLi poliitiline lubadus, kuid seni on selle täitmine edenenud vaevaliselt. Tallinna Vee tariifi pole suudetud kärpida ning ka taastuvenergiatasud ähvardavad tuleval aastal veelgi tõusta.
Mullu suutis Eesti Energia Narva katlas puitu põletades toota 305 GWh elektrit. Varem segas Eesti Energia puiduhaket põlevkiviga buldooseri abil platsil. Tänu 14 000 000 eurot maksnud investeeringule läheb aga hake otse katlasse.
Kui mullu sügisel pidi firma oma toodangu mahtu prognoosima, teatas firma, et Narvast tuleb tänavu 736 GWh tunni eest rohelist elektrit.
Selline kogus oleks taastuvenergiatasu väga järsult kergitanud. Pole teada, kuidas, aga majandusministeeriumil õnnestus Eesti Energiat veenda, et see vähendaks tootmisprognoosi. asid Narva jaamadele.