Tudengi rahakott: kolmsada eurot kuus

Tartu Ülikooli ajalootudeng Triin Heinla on üks neist õnnelikest õppuritest, keda toetavad vanemad iga kuu 200 euroga, samuti tasuvad nad tema eest üüri. Foto: Mihkel Maripuu

Mida suuremaks kasvab laps, seda enam suurenevad temaga seotud kulutused – eriti tugevalt annavad muutused aga tunda siis, kui värske üliõpilane teise linna õppima kolib.

Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonikatudengi, Tartust pärit Alvar Parvelo eelarve moodustavad kolm allikat: vanemate toetus, riigilt saadav stipendium ning tasu üksikutelt juhutöödelt. «Kokku tuleb kuus 250–300 eurot,» kalkuleerib noormees.

Eelmisel õppeaastal elas Parvelo ühiselamus, millele kulus kuus ligikaudu 70 eurot. Söögi peale läks 25–60 eurot, olenevalt sellest, kui tihti ta kuu jooksul kodus käis ja mida sealt kaasa tõi. Ühistranspordile ja kahe linna vahel reisimisele kulus keskmiselt 35 eurot kuus. Lisaks tuli kuus 40 euro eest ootamatuid väljaminekuid – uued riided ja tarbeesemed, mis saavad vahetevahel lihtsalt otsa. Ülejäänud raha kulus sotsiaalsetele tegevustele.

«Tavaliselt oli kuu lõpuks raha peaaegu otsas,» võtab Parvelo oma olukorra kokku. «Püüdsin küll konstantselt hoida kontol nii-öelda hädaabiraha, aga alati see ei õnnestunud. Sellise eelarvega elamine püsib normaalsuse piirides, kuigi pole nauditav ega mugav.»

Tulusid kuludest enam

Ajalootudeng Triin Heinla, kes käib Tallinnast Tartus ülikoolis kolmandat aastat, ütleb, et tema õppimist on toetanud perekond. Iga kuu on ta saanud kodunt elamiskuludeks 200 eurot ja lisaks veel üüriraha.

Kõige odavam oli elamine Narva maantee vanas ühiselamus, kus üür oli vaid 43 eurot pluss kommunaalkulud, mis ulatusid sügistalvel siiski 70 euroni. Seevastu neljatoalises korteris, mida üüriti kolmekesi, tuli igaühel tasuda 110 eurot kuus, millele lisandusid kulutused puudele ja elektrile. «Igal juhul sai mu kass vanematekodus Tallinnas paremat toitu kui mina üürikorteris Tartus,» toob neiu näite.

Enamik peresid, kelle lapsed sügisel teise linna õppima siirduvad, on arvestanud igakuisteks kuludeks keskmiselt 300 eurot, millele aga võivad lisanduda ootamatud kulutused – kui näiteks selgub, et ühiselamus puuduvad potid-pannid, võib seegi ühekordne väljaminek pere rahakotti kooliaasta alguses kaunis kõvasti koormata.

Et eelseisvateks muutusteks võimalikult hästi valmis olla, soovitab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi juba varakult mõelda, mida eelseisev elumuutus pere rahakotile tähendab.

«Juba ainuüksi transport ühest Eesti otsast teise ja tagasi maksab tudengile paari­kümne euro ringis ja on piisavalt suur summa, et iganädalasi koduskäike piirata,» selgitab Sägi. «Teiseks tuleb lahendada eluaseme küsimus, ja kui just sõbralikke sugulasi varnast võtta pole, peab ka selle eest kopsaka summa välja käima. Lisaks tuleb eelarvesse arvestada kulutused toidule ja esmatarbekaupadele.»

Pangatöötaja sõnul on lapsevanemal mõistlik kõik kooliga seotud tulevased kulud varakult kokku lüüa ning õppuriga koos raha kasutamist planeerida – noorel on lihtsam rahaga toime tulla, kui ta teab, kui suureks kujuneb koduste toetus.

Sägi sõnul moodustabki stuudiumi alguses tudengi sissetulekust lõviosa just vanemate toetus, millele lisanduvad võimalikud säästud, õppelaen või oma teenistus. Esialgu on kooli kõrvalt tööl käia keeruline, mistõttu tasuks sellele võimalusele mõelda veidi hiljem, soovitab ta. «Paraku on paljude perede rahalised võimalused piiratud ja kooli kõrvalt raha teenimine seega eluliselt tähtis.»

Paljud tudengid käivad tööl

Uuringute järgi elatavad end töölkäimisega rohkem kui pooled Eesti tudengitest. Tudeng saab oma sissetulekut alates teisest semestrist ise suurendada, sest siis avaneb võimalus taotleda õppetoetust. Kodulinnast kaugemal elav õppur saab taotleda ka sõidukulude hüvitust.

Välismaale ülikooli minek võib õppuri vanematele rahaliselt hoopistükkis kergendust tuua. Näiteks selgitab Margit, et tütre siirdumine Prahasse õpinguid jätkama tõi rahakotile olulist leevendust, kuna seni tuli tasuda kodulinnas õppinud lapse elamiskuludele lisaks ka ülikooli õppemaks ja igakuised miinimumkulud ulatusid samuti 300 euroni. «Nüüd õpib ta aga tasuta ja sai elamiskulude katteks stipendiumi,» räägib ema Margit. Ta lisab, et selleks peab noor muidugi ise pingutama ja konkurssidel edukas olema.

«Kui võtta võrdluseks perekond, kes elab samas linnas, kus tudeng ülikooliteed alustab, ja noor inimene, kelle kool asub kodust kaugel, on igakuiste väljaminekute vahe päris märgatav,» võtab Anne Sägi teema kokku.

Asudes õppima kodust kaugemale, tuleb tudengil rinda pista uue, iseseisva eluga, teha enam kompromisse ja otsida lisavõimalusi enda paremaks majandamiseks. Tasulisel kohal õppijal lisandub Sägi sõnul ka suur summa õppemaksu, mille rahastamiseks üksnes toetustest ja tihtilugu pere abistki lihtsalt ei piisa.

Kodus elamine on odavam

1. Tudengi kuine eelarve riigieelarvelisel kohal õppides kodus elades:
Ühistransport linnas – 7 eurot (30 päeva sooduskaart)
Muud isiklikud kulutused – 100
Kokku 107
Võimalik toetus 55,93 eurot kuus
Kokku
Vajalik toetus perelt 50 eurot kuus

2. Tudengi kuine eelarve riigieelarvelisel kohal õppides kodust kaugel:
Ühistransport linnas – 7 eurot (30 päeva sooduskaart)
Bussisõit kahe linna vahel – 40 (2 korda kuus)
Kohatasu üliõpilaselamus – 80
Toit – 85
Muud isiklikud kulutused – 100
Kokku 313,5 eurot
Võimalikud toetused kuus 84,06
Vajalik toetus kodust 230 eurot kuus.
Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus