/nginx/o/2009/01/14/117263t1h1882.jpg)
Käitusid inetult? Spikerdasid eksamil, tüssasid maksuametit ja «unustasid» mainimast mõnigasi lisatulusid? Kõrvaltvaataja eeldaks, et sa tundsid häbi ja süüd. USA ja Briti teadlased teavad nüüd, et asi pole kaugeltki nii.
Professorid: petmine pakub kaifi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel, et süükoorma all tuigerdada, tundsid niiviisi käitunud isikud end tegelikult väga hästi ja kogesid «petisekaifi», nagu autorid seda nimetavad.
Washingtoni ülikooli, Londoni ärikooli, Harvardi ärikooli ja Pennsylvania ülikooli professorid Nicole Ruedy, Celia Moore, Francesca Gino ja Maurice Schweitzer sooritasid kuus eksperimenti, mille käigus uurisid ebaeetilise käitumise ja selle mõjude vahelisi seoseid.
Autorid avastasid, et kuigi inimesed olid valmis halbadest tegudest tulenevateks negatiivseteks emotsioonideks, kogesid nad hoopis psühholoogilist laengut – «põnevustunnet ja elevust».
Professorid toonitavad, et eksamil spikerdamine või kulude ülespuhumine maksudeklaratsioonis ei leia aset kolmanda osapoole palvel ega tekita otsest kahju konkreetsele tuvastatavale ohvrile. «Pigem lähtuvad need [pahateod] ebaeetiliselt käituva isiku teadlikest või alateadlikest valikutest.»
Uurimuse autorid hoiatavad, et nende leiud võivad olla pahaendelised.
«Kui peaksid esinema tingimused, mille puhul ebaeetilisest käitumisest tuleneksid psühholoogilised hüved, võivad tekkida potentsiaalselt ohtlikud situatsioonid, kus isikud saavad ebaeetilise käitumise tulemusel materjaalset ja psühholoogilist tulu, mis pakub otsustajatele võimsaid stiimuleid käitumaks samal viisil – või veelgi ebaeetilisemalt – ka edaspidi.»
Copyright The Financial Times Limited 2012