Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Tomatikasvatus hääbub

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laagris paikneva Sagro tootmisjuht Madis Kahu näitab, et kaubandusse korjatakse ära oranži värvuse saanud viljad, mis kannatavad transporti.
Laagris paikneva Sagro tootmisjuht Madis Kahu näitab, et kaubandusse korjatakse ära oranži värvuse saanud viljad, mis kannatavad transporti. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti suurima tomatikasvataja Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter on kodumaise tomatikasvatuse tuleviku osas pessimistlik.

Kodumaise tomati kasvatamine hingitseb sügavas mõõnas ja tuleb ehk tuleval aastal hoopis lõpetada, sõnab Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter. Ka lagunenud kasvuhoonete rivid Laagris pole mitte hooletuse tagajärg, vaid paratamatus.

Energia, mille alla käib nii kütteks minev gaas kui ka elekter ja diislikütus, moodustab ettevõtte kuludest 56 protsenti, ja 30 protsenti kulub palkadeks. Viimased pole aga kaugeltki kiita – keskmine kuutasu kõigub viiesaja euro ringis ja töö on füüsiliselt üsna raske.

Gaasi hind on aastaga tõusnud 38 protsenti. Biokütuse jaoks ettevõttes toorainet jaguks, aga see nõuab suurt investeeringut, milleks pole raha kusagilt võtta – seda ei jagu ka kaks miljonit eurot maksvate uute kasvuhoonete ehitamiseks.

Tootmine on iga aastaga vähenenud – tänavu kasvatab Sag­ro 40 protsenti tomateid vähem kui mullu, ja mis saab edasi, pole teada. Ühe võimalusena on arutatud koguni tootmise Eestist välja kolimist, kuid see mõte Reiterile ei meeldi, sest mis Eesti oma tomatist siis enam rääkida saaks. Suure tootjana Sagro oma aianduse tarvis eurotoetusi ei saa ja ka pangad annavad laenu üsna karmidel tingimustel.

Tomat kasvab kivivillas
«Pole tähtis, mille sees tomat kasvab – on see muld, turvas või vill, nagu siin,» ütleb Sagro agronoomi haridusega tootmisjuht Madis Kahu ja näitab kivivillaga täidetud kuubikutest alguse saavaid jämedaid tomativarsi. Küsimus on selles, kuidas taim vajalikud toitained kätte saab ja kui steriilne on kasvukeskkond ning mis see kõik maksma läheb, selgitab mees.

Sellises mõneti tehislikus keskkonnas saab nii vett kui vajalikke toitaineid tilguti abil täpselt doseerida ja kasvukeskkonna igal aastal välja vahetada. Koduses kasvuhoones kulub palju mulda, seda tuleb pidevalt vahetada, hoonet seest desinfitseerida, ja kunagi ei tea, kas taimed saavad niiskust ja väetist vajalikul määral.

Päris ilma väetiseta ei saa aga kusagil. Kui kõike on parasjagu, ei hakka taimedele ka haigused nii kergesti külge.

Ka praegu kasvab Sagros osa tomateid turbamulla peal. Välimuses ja maitses igal juhul vahet pole. Turbaga on ainult tööd palju rohkem, selgitab Kahu.

Agronoomi haridusega tootmisjuht ütleb, et taim vajab ühtviisi lämmastikku, fosforit, kaaliumi ja mikroelemente ning päikest ja valgust – kasvagu see siis villas või mullas või ükskõik milles muus. Mullast võtab taim aineid ise ja seda ei saa kontrollida. Suurtootmises peab aga manustatud väetiste hulk jääma igal juhul normi piiresse ja seda ka kontrollitakse.

Miks oma kasvuhoone tomat aga siiski parem tundub? Sellele küsimusele on Kahul vastus olemas. Tomatile annavad maitse orgaanilised happed, mis tekivad kasvuprotsessis erinevate keemiliste
ainete ja päikese mõjul.

Kodukasvuhoones laseme tomatil pikalt valmida ja nopime ta siis, kui on ilus punane. Suurtootmiselt nõuab kaubandus kõva vilja, mis ühest kohast teise tõstmisele vastu peab ja säilib sellisena vähemalt viis päeva. Seetõttu korjatakse need ära kohe, kui omandavad oranži värvi – täisvalminud tomat transporti lihtsalt ei kannata.

Samal põhjusel ei maitse inimestele sarnaselt ka talvel või varakevadel müüki tulevad välismaised tomatid. Need peavad ju eriti kaua vastu pidama ja on kasvanud kehvemates valgustingimustes.
Mingil määral oleneb tomati maitse ka sordist. Tavatomat kasvab umbes sajagrammiseks. Lihatomatid võivad kaaluda 180–280 grammi. Väiksematest on veel kirss- ja ploomtomatid. Suurusest sõltub ka maitse.

Ostja maitse on muutlik
Paljud eelistavad väiksemat ja hapukamat tomatit, kuid viimasel ajal tahetakse järjest rohkem ka magusamat ja suuremat tomatit, mis viiludeks lõigatuna kogu võileiva ära kataks. Väljas peolaual on paljude lemmikuks aga kirsstomat, mis korraga suhu mahub. Tootja seisukohalt on väiksemad tomatid vähem nõudlikud.

Sagro tootmisjuht Madis Kahu ei usu, et meie president Toomas Hendrik Ilves mõtles oma juba kuulsaks saanud ütluses, et ei tasu osta tomatit, mil pole olnud kokkupuudet mullaga, ilmtingimata mulda. «Küllap ta pidas silmas lihtsalt Eestis kasvatatud tomatit,» sõnas ta.

Selle aasta saak kiita pole, sest õhutemperatuur on palju kõikunud ja rohkem on kütta tulnud, renoveeritud veneaegsed kasvuhooned pole aga kuigi ilmakindad. Kütma tuleb hakata aga juba veebruaris, kui seeme mulda läheb. Kokku kasvatab Sagro tomatit 1,5 hektaril ja aastane saak on seitsesada tonni.

Tomatikasvatusest Eestis

Kas teate, et:
• lihatomat võib kaaluda ligi 300 grammi.
• tomatitaim võib kasvada 9–10 m pikaks.
• üks taim kasvatab 15–17 kobarat, igas 4–7 tomatit.
• üks tonn tomatit võtab mullast 3 kg puhast lämmastikku, 3 kg kaaliumi ja 0,5 kg fosforit.
• uus kasvuhoone maksab 2 miljonit eurot.
• Eesti impordib aastas 12 000 tonni tomatit.
• Sagro toodang on 700 tonni aastas.
Allikas: Sagro
 

Märksõnad

Tagasi üles