/nginx/o/2012/06/17/1172622t1h6ec5.jpg)
«Rahvas hüüdis meid räpasteks kommunistideks,» ütleb Sotsialistliku partei liige, 20-aastane Filinta Karabulut Amsterdami töölislinnaosast Diemenist. «Nüüd astuvad nad ligi ja ütlevad, et head tööd teeme.»
Hollandi sotsid haistavad valimisvõitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandlaste meeleolud on hakanud muutuma pärast pooleteise aasta pikkust konservatiivide valitsust, kasinuspoliitikat ja eurokriisi, mis meele mõruks ajab.
Sotsialistidel (SP) on võidu maitse suus ja tuuleks tiibades rahvahulkade respekt. Kõige vasakpoolsem peavoolu erakond, mis on võrsunud 1970ndate maoistidest, saab septembrikuiste valimistega tõenäoliselt suurimaks parlamendiparteiks.
Kui SP ja nende liider Emile Roemer 12. septembril tõesti võidu võtavad, võib kannapööret kogeda riik, mis kogu eurokriisi kestel üks kõvemaid kasinuse propageerijaid on olnud.
Kui SP eemaldab Hollandi «Saksa seltskonnast», mis rõhub rangele eelarveseirele vastutasuks päästemeetmete eest, võib Euroopas tervikuna toimuda võimunihe.
SP on tõusnud tänu valitsuse kasinuspoliitika materdamisele. Erakond on ajanud eurokriisis neo-Keynesi liini, mida hollandlastest valijad üha rohkem uskuma on hakanud, olles viimased kolm kvartalit tunnistajaks Hollandi majanduse kokkukuivamisele.
«Majandus vajab stiimulit» ütles sel nädalal Diemenis toimunud valimisdebatil SP parlamendiesindaja Harry van Bommel, heites väljakutse valitsuse plaanidele tõsta käibemaksu, kärpida tervishoiutoetusi ja teha tööliste vallandamist lihtsamaks.
«Põhjus, miks ettevõtjad töötajaid juurde ei värba, ei ole selles, et nad neid vallandada ei saa – vaid selles, et nad ei näe mingisugust tarbijakindlust,» ütles van Bommel.
Suures osas on SP populaarsus aga kasvanud tänu sellele, et erakond seisab vastu eurotsooni päästemeetmetele – samal ajal kui rahva seas kasvab hirm, et Holland ja selle AAA-reiting on Lõuna-Euroopa võlariikide tõttu ohus.
Traditsiooniliselt euroskeptilise erakonnana hääletas SP Kreeka abipakettide ja hiljuti ka Hispaania panga-abi vastu. Ühtlasi anti oma hääl Euroopa fiskaalpakti ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) vastu. Erakond ei poolda ei ühiseid eurovõlakirju ega Euroopa pangandusliitu.
Kuigi 1999. aastal oli SP euroga liitumise vastu, ei kutsu nad praegu riiki üles ühisraha hülgama.
Peamise kriisimeetmena näeb SP raskustes riikide võlgade restruktureerimist ja Euroopa Keskpanga abi nende võlakirjade ülesostmisel. Viimasel ajal on Roemer oma tooni Euroopa osas talitsenud, et jätta endast muljet kui sobivast kandidaadist peaministriks.
Siiski tuleb temalt aeg-ajalt Brüsseli-vastaseid pahvatusi.
Läinud nädalal ütles ta Hollandi lehele Financieele Dagblad, et kui Holland oleks sotside valitseda ja Euroopa Komisjon trahviks neid eelarvepiiridest üleastumise eest, siis ta keelduks maksmast.
«Kas ma peaksin maksma mingit naeruväärset trahvi, kui puudujääk ületab 3 protsenti [sisemajanduse kogutoodangust]?» küsis Roemer. «Ainult üle minu laiba! [over my dead body]» lisas ta inglise keelele üle minnes.
Pärast kriitikatulva ütles Roemer, et ta ei mõelnud sellega, et kavatseb avalikult trotsida komisjoni mandaati. Ja lubas naljatledes, et hoidub kasutamast inglise keelt.
Copyright The Financial Times Limited 2012