Kreeka tulevik eurotsoonis sõltub sellest, kui edukalt suudab valitsus ellu viia keerulisi reforme, ütles Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) juht Klaus Regling Singapuris rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute instituudis ettekannet pidades.
EFSF-i juht: Kreeka püsimine rahaliidus sõltub reformide edukusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta hindas Kreeka olukorda märksa raskemaks, kui see on Iirimaal, Portugalil ja Hispaanial. Kui teistel riikidel on likviidsusprobleemid, siis Kreekal on maksevõimeprobleemid, iseloomustas ta vahet.
«Keegi ei soovi Kreeka lahkumist rahaliidust. See oleks kulukaim lahendus nii Kreekale kui ka ülejäänud eurotsooni riikidele. Ja ka mina ei soovi Kreeka lahkumist,» ütles ta.
«Aga tõsiasi on see, et kõik sõltub Kreekast endast. Neil tuleb ellu viia struktuuri- ja eelarvereformid, kui nad tahavad laenumakseid edasi saada,» lisas Regling.
Kreeka peaminister Antonis Samaras alustas visiiti Saksamale ja Prantsusmaale, et veenda neid andma Kreekale lisaaega reformide elluviimiseks.