/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2012/08/23/1284080t1h7bb7.jpg)
Eesti majanduskeskkond on Euroopa seisaku taustal püsinud optimistlik, ent ümbritsev nõrkus teeb ka meil kasvamise keerukaks.
Majandusseisak võib jõuda pärale Soome kaudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jaoks tähelepanuväärne halb uudis oli Soome majanduse kahanemine tänavu teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 1 protsendi võrra ja võrreldes 2011. aasta teise kvartaliga 0,3 protsenti.
Suure Soome kindlustusfirma Tapiola pensioniüksuse 2012. aasta poolaastaülevaade tõdeb: «Soomes toimuvad majanduse trendimuutused teiste tööstusriikidega võrreldes umbes pooleaastase viivitusega. 2011. aasta viimases kvartalis alanud euroala majanduskasvu nõrgenemine peegeldub Soome majanduses tõsisemalt alles 2012. aasta teisel poolel.»
Eesti majandus samal ajal kasvas võrreldes esimese kvartaliga 0,4 protsenti.
«Eestis on praegu majandusseis võrreldes ümbritsevaga nii hea, et tuleb hinge kinni hoida,» ütles riigikogu majanduskomisjoni liige, endine rahandusminister Tõnis Palts.
Ta ütles, et ei soovi prognoose teha, kuid on selge , et Eesti liigub kaasa selles suunas, kuhu meie ümber olevad suuremad turud liiguvad. Ning see juhtub ühest aastast lühema perioodi jooksul.
«Näiteks Eesti suhteliselt väike tööpuudus on ülimalt Soome-tundlik,» märkis Palts. «Kõige suurem mure peaks meil olema, et soomlastel hästi läheks, ja siis sakslastel.»
Euroopas tervikuna on aga majandusareng nigel: negatiivsed teise kvartali kasvud võrreldes eelnenuga olid ka Belgias, Tšehhis, Ungaris, Itaalias, Portugalis ning juba mitmendat kvartalit järjest Ühendkuningriigis. Nimekiri võib pikeneda, sest OECD andmebaasis ei leidu veel kõigi EL riikide teise kvartali majanduskasvu andmeid.
Olulise erandina on vastassuunaliselt liikunud teine Eesti suur ja tähtis majanduspartner Rootsi – teises kvartalis oli seal tervelt 1,4 protsenti kasvu.
Vaadates Eestis enda erinevaid majandusnäitajaid – nii riigisektori laekumiste andmeid kui suurettevõtete avaldatud tulemusi, siis ei anna need iseendast põhjust majandusolukorda pessimistlikult suhtuda. Näiteks üks tuntud kaudne majandusindikaator – automüüginumbrid – on just selle aasta esimesel poolel jõudnud tagasi võrreldavale tasemele 2005. aasta kevadega.
Loe pikemalt tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!