Mis muutub WTO tõttu Venemaaga kauplemises?

Omad lootused on Venemaa ühinemisel WTOga seotud ka puidutöötlejatel, sest idanaabri kõrged tollid takistavad puidu sissevedu. Foto: Peeter Langovits

Venemaa kõrged tollid või üleöö tekkivad takistused kaupade sisseveole on kurikuulsad. Kuigi analüütikud usuvad, et Venemaa eile alanud liikmesus WTOs võib muuta idanaabriga kauplemist kindlamaks, kiireid muutusi oodata ei ole. Mõned asjad lähevad hoopis raskemaks.
 

Nii näiteks kadus eilsest elussigade eksporditoll. See võiks tuua suurt kasu siinsetele loomakasvatajatele, kuid elusloomade eksport Venemaale on tänavu 20. märtsist kogu Euroopa Liidust keelatud sealse veterinaarteenistuse korraldusel.

Võib võtta aastaid
Eesti veterinaarameti juht Ago Pärtel ütles eile Postimehele, et pole teada, millal ekspordikeeld tühistatakse. «Ühe päevaga ei muuda mitte midagi, nüüd on Euroopa Liidul võimalus WTO egiidi all algatada paneel ekspordikeelu tühistamiseks, aga need protsessid võivad võtta aastaid,» kommenteeris ta.

Maailmapank usub, et kaubandusorganisatsiooniga liitumine kasvatab Venemaa majandust esimesel kolmel aastal 3,3 protsendi võrra ja kümne aastaga 11 protsenti. Kaubanduse liberaliseerimisega peaks kaasnema mahtude kasv ja turg peaks muutuma efektiivsemaks.

Venemaa elanike jõukuse suurenemine peaks avama taas kord uusi võimalusi kaupade müügiks.
Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Meelis Kitsing märkis, et Venemaa WTOga liitumise kohene mõju on tagasihoidlik, kuid tähtis on pikaajaline mõju.

«Põllumajandusvaldkonna ettevõtted võidavad rahaliselt, sest eksport Venemaale odavneb,» kommenteeris ta. «Pikaajaline mõju on mängureeglite järkjärguline ühtlustumine, mis peaks Eesti ettevõtete kindlustunnet kasvatama ja Venemaal kauplemise riske vähendama.»

Kitsing märkis, et kui seni pidid Vene poliitikud arvestama vaid enda arvamusega, siis nüüd tuleb meeles pidada ka WTO reegleid. «See kindlasti vähendab poliitilise suva rakendamist otsustes, aga ma ei ole ülioptimistlik ega usu, et mängureeglid päevapealt muutuvad,» ütles ta.

Majandusministeerium viitab oma selle aasta alguses valminud analüüsis, et kaubamaht kasvab umbes nii palju, kui alanevad tollid. See on Euroopa Komisjoni hinnang ja meie ministeerium oletab, et mõju Eesti majandusele on samasugune. Samas võib liitumishetkel toimuv tollimäärade tõus mõjuda isegi negatiivselt.

Siinkohal tasubki tähele panna, et Venemaa liitumisel WTOga on pikk üleminekuaeg. Liitumisel terve hulk tollimäärasid hoopis kasvas, et siis teatud aastate möödudes väheneda.

Majandusministeeriumi analüüs näitab, et esialgsete arvutuste järgi jääb liitumise momendil tollimäär ligi kahel kolmandikul juhtudest samaks ja 30 protsendil kaubagruppidest keskmine arvutuslik tollimäär tõuseks. Tollimäär alaneks kuuel protsendil juhtudest.

Liitumisest tulenevate muudatuste täielikul jõustumisel langeks tollimäär enam kui 40 protsendil Eestist Venemaale veetavatel kaupadest, umbes sama suures ulatuses jääks määrad samaks ja 15 protsendi kaupade puhul keskmine määr tõuseks.